Uurimus
Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused.
Alguse aeg
juuli
Lõpu aeg
august 1997
Staatus
Andmed uurijate käes
Uurimisobjekt
Uurimisobjektiks ehk üldkogumiks oli ajaloolise Setomaa elanikkond (Eesti Vabariigi territooriumile jääval setode asualal elanikkond vanuses 15 - 74 eluaastat ja Vene Föderatsiooni territooriumile jääval setode asualal praegu elavad 15 - 74 aastased eestlased). Kõikse uuringu meetodil uuriti 15-18 aastasi kooliõpilasi (9-12 klass) nii Eesti kui Vene poolel. Valikuuringu meetodil uuriti 18-74 aasta vanust elanikkonda Eesti poolele jääval setode asualal. Kvalitatiivuuringu meetodina kasutati süvaintervjuud. Uuriti Setomaa ettevõtjate, talunike, õpetajate, kultuuritöötajate ja kohalike omavalitsuste ametnike probleeme ja arvamusi seoses paikkonna edasise käekäiguga. Uurimisobjektiks ehk üldkogumiks oli ajaloolise Setomaa elanikkond (Eesti Vabariigi territooriumile jääval setode asualal elanikkond vanuses 15 - 74 eluaastat ja Vene Föderatsiooni territooriumile jääval setode asualal praegu elavad 15 - 74 aastased eestlased). Kõikse uuringu meetodil uuriti 15-18 aastasi kooliõpilasi (9-12 klass) nii Eesti kui Vene poolel. Valikuuringu meetodil uuriti 18-74 aasta vanust elanikkonda Eesti poolele jääval setode asualal. Kvalitatiivuuringu meetodina kasutati süvaintervjuud. Uuriti Setomaa ettevõtjate, talunike, õpetajate, kultuuritöötajate ja kohalike omavalitsuste ametnike probleeme ja arvamusi seoses paikkonna edasise käekäiguga. Põhilised uurimisteemad: Setomaal 1997. aastaks kujunenud hetkesituatsioon ja selle võimalikke arengusuundi lähitulevikus käsitleti järgnevates uurimislõikudes: elanikkonna sotsiaal - demograafiline iseloomustus; elanikkonna majanduslik aktiivsus ja toimetulek; elanikkonna seotus elukohaga; tööhõivega seotud probleemid; piiriga seotud problemaatika; kohaliku kultuuri järjepidevus; maakoolinoorte tulevikukavatsused; Setomaa koolinoorte seotus oma kodukohaga ja paikkonna kultuuritraditsioonidega.
Eeskiri
Valim moodustati lihtsa juhusliku valiku teel. Valimialuseks olid Võru ja Põlva maakonna rahvastikuregistrite andmed. Valim moodustati nimetatud ametkondade poolt tellimiskirja alusel. Valimi suuruseks oli 14% vanusegruppidest: 18 - 24 25 - 34 35 - 44 45 - 54 55 - 64 65 - 74 Vanusegruppide koostamisel lähtusime järgmistest põhimõttest: Grupp 18 - 24 on osa elanikkonnast, kes on suures osas vallalised, kas kooli lõpetanud ja töötavad või jätkamas oma haridusteed, seega veel mitte kinnistunud oma elukohta. Grupp 25 - 34 on elanikkond, kes on loomas või juba loonud perekonna, üldjuhul ka leidnud töö või tegevusala, seega vähemliikuvad (väikesed lapsed), samas aga ka veel valmis elukohta vahetama. Grupp 35 - 44 on juba suhteliselt paiksed perekonnainimesed, kellel on olemas kindel elukoht, lapsed on tavaliselt kooliealised, mis üldjuhul ei soosi rännet. Grupp 45 - 54 on tavaliselt paiksed elanikud, kuid kellel on probleeme tööhõivega. Grupp 55 - 64 on nn. pensionieelikud ja pensionärid, kes elukohta enam ei vaheta. Grupp 65 - 74 on pensionärid. Küsitlemismetoodika järgi pidi küsitleja intervjuu vormis vestlema respondendiga, kasutades kas ankeedis toodud sõnastust või sõnastades küsimuse ise nõnda, et küsimuse sisu ei muutuks. Respondent vastas vabas vormis, küsitleja ise märkis ankeedis vastava vastusevariandi. Sobiva variandi puudumisel märgiti ankeeti respondendi vastus tsitaadina.Valikvastustega küsimuste puhul kasutati kaarte. Samuti märkis küsitleja ankeeti teemaga seonduva lisainfo ja märkused, mida kuulis respondendilt. Küsitlejal oli ka venekeelne ankeet juhuks kui respondent ei oska eesti keelt. Iga küsitleja intervjueeris keskmiselt kahtkümmend viit respondenti, kes üldjuhul elasid ühes paikkonnas. Juhul kui respondenti ei olnud võimalik küsitleda, püüti asendusrespondent leida samast paikkonnast võimalikult samade parameetritega (sugu, vanus) baseerudes asendusvalimil. Valimi realiseerimine Planeeriti tegelikult keskus küla Kokku asendati keskus küla kokku Mikitamäe 28 109 137 36 30 107 137 Meremäe 47 127 174 29 55 120 175 Luhamaa 0 27 27 10 0 27 27 Värska 76 84 160 46 81 79 160 151 347 498 121 166 333 499 Valimisse planeeritud, kuid tegelikult küsitlusest väljajäänute (asendatute) osakaal oli 24 % . Suhtes valla keskus - küla on andmestiku esindatavus hea. Tegelikult küsitletute hulka juhtus kaheksa respondenti, kes olid vanemad kui 74 aastat ja üks noorem kui 18 aastat. Vanemad respondendid on liidetud vanusegrupiga 65-74 ja noorem vanusegrupiga 18-25. Üldkogumi ja küsitlusandmestiku võrdlus. Valimil põhineva küsitlusandmestiku esindavuse kontrollimiseks võrdleme küsitlusandmeid üldkogumi andmetega. Kontrollisime valimi esindatavust võrreldes valimi sagedusi üldkogumi põhjal arvutatud sagedustega, mille tulemusena võime öelda, et valim on üldkogumi suhtes esinduslik nii soo, vanuse (gruppide) kui ka rahvuse osas. Kvalitatiivuuringu metoodika ja andmestik. Kvalitatiivsete meetoditega uuritakse tavaliselt suhteliselt vähekäsitletud probleeme. Kvalitatiivsed meetodid võimaldavad märksa suuremat paindlikkust probleemi käsitlemisel ning toob välja nüansid, mida tüüpiline küsitlus oma suure formaliseerituseastmega ei võimalda. Kvalitatiivuuringu meetoditest kasutasime süvaintervjuud. Kvalitatiivmeetodil uuriti Eesti poolel Setomaa arengut määravate sihtgruppide olukorra põhjusi, vajadusi, seotust paikkonna ja seto identiteediga ning selle seost põlisasustusega, piirkonna omanäolisuse ilminguid kaasaegses kontekstis. Küsitleti erinevate elanikkonnagruppide esindajaid, et saada ülevaadet erinevate sotsiaalsete gruppide tegelikest probleemidest. Intervjueerija oli Võru Instituudi teadur Nele Reimann ja inervjuud viidi läbi 1997 a. septembris - novembris. Vaatlusalused grupid olid: ettevõtjad (sh. ka talunikud), pedagoogid, vallaametnikud, arstid, kultuuritöötajad. Petseri rajoonis korraldatud kvalitatiivuuringu metoodika oli erinev Eesti poolel korraldatust. Kuna Petseri rajooni jääval setode asualal elavate eestlaste olukorra kohta on ametlikku infot vähe, koostasime küsitluskava, mille alusel kavandati intervjueerida respondente erinevatest vanusegruppidest (18-24, 25-34, 35-44, 45-54, 55+) ja igast vanuse grupist oleks üks mees ja üks naine, (silmas peeti et respondendid ei oleks samast suguvõsast). Intervjueerija märkis üles, kuidas valis respondendi (kellegi soovitusel või juhuslikult) ja kus respondent elas (kas Petseris või maal ning kui maal, siis kus külas). Uuringuaruandes (üks eksemplar Võru Instituudis paberkujul ja elektroonilisel kujul) on esitatud tunnuste üldised sagedused ja jaotused koos seletustega. Komplekssemate küsimuste puhul on kasutatud illustreerivaid või seletavaid jooniseid ja tabeleid. Olulisemaid küsimusi on analüüsitud risttabelite alusel. Uurimistulemuste esitus ning analüüs puudutab projekti eesmärgi seisukohalt olulisemaid küsimusi. Lisaks sisaldas küsimustik taustinformatsiooniks vajalikke küsimusi, mida kasutatakse edaspidi uuringuteks.
Realiseerumine
Kooliõpilaste uuringu metoodika Kõikse uuringu meetodil uuriti 15-18 aastasi kooliõpilasi (9-12 klass) nii Eesti kui Vene poolel. Täiskasvanute uurimismetoodika. Valikuuringu meetodil uuriti 18-74 aasta vanust elanikkonda Eesti poolele jääval setode asualal. Samal meetodil kavandatud uuring Vene poolel ebaõnnestus eelkõige Petseri rajooni administratsioonilt taotletud uuringuloa mittesaamise tõttu. Samuti oli keeruline määratleda sealset üldkogumit usaldusväärse andmebaasi puudumise tõttu. Uurimise küsimustik koostati põhimõttel uurida nii üksikindiviidi kui ka tema leibkonda (inimesi kellega koos ta elab, reeglina lähedased sugulased). Küsimustiku koostamisel pidasime silmas, et kajastuks respondendi tegelik olukord, tema arvamused ja hinnangud nii etteantud skaala piires (kaardid vastustevariantidega) kui ka lahtiste küsimustena.
Küsitlusmeetod
Ankeedi koostamisel arvestati, et vastajateks on kooliõpilased. Keskenduti üksikindiviidi uuringule. Küsitlusankeedis oli 173 tunnust , enamus neist järjestustunnused ja nominaaltunnused. Osa küsimustest olid lahtised, et selgitada välja õpilaste arvamusi ja väljendusoskust. Ankeedi koostasid Mare Ainsaar, Külli Eichenbaum ja Kadri Koreinik. Eesti poole jääval asualal elavaid ja koolis käivaid 9-12 klasside õpilasi küsitleti 1997. aasta septembris. Küsitlus viidi läbi koolis klassiruumis, kus iga õpilane täitis ankeedi iseseisvalt ja vajadusel konsulteeris küsitlejaga. Küsitluse viis läbi Võru Instituudi töötaja Talvi Onno. Uuriti järgmisi teemasid: Respondendikeskne uuring: tulevikuplaanid nii töö- kui elukoha osas seotus kodukohaga hinnangud kodukoha elukeskkonnale hinnang haridusele ja koolile kultuuriga seotud küsimused (identiteet, kombed, seotus kirikuga, seotus seto traditsioonidega, rahvarõivad, keel, kodune suhtlus, pühad. ) isikuandmed leibkonna suurus ja struktuur Küsitlusandmestik. kool\klass 9. klass 10. klass 11.klass 12. klass õpilasi kokku küsitleti Mikitamäe PK 7 - - - 7 7 Meremäe KK 11 13 6 - 30 30 Värska KK 12 15 11 14 52 52 Misso KK 10 10 15 12 47 47 Vastseliina KK 2 4 - 4 10 Obinitsa PK 9 - - - 9 9 Petseri eesti kool 2 - 4 2 8 8 Matsuri PK 1 - - - 1 1 Vastseliina koolis käib väga palju õpilasi ka Võrust ning mujalt valdadest (vaatlusalune grupp) , seetõttu valisime sealt välja vaid Setomaalt pärit õpilased. Misso koolis, mis ise ei asu Setomaal, küsitlesime kõiki õpilasi, et saada ülevaadet üldse ühe maakooli õpilaskonnast ja samas uurida naabruses asuva Setomaa rahvakultuuri mõjude levikut noorte hulgas. Setomaalt pärit õpilasi õppis selles koolis vaid 4. Vene poolel täitsid ankeedi kõik Petseri eesti kooli 9-12 kl õpilased (kokku 8) 1997. aasta mai kuus. Ankeedis oli teiste koolidega võrreldavaid tunnuseid 126. Täiskasvanute uurimismetoodika. Valikuuringu meetodil uuriti 18-74 aasta vanust elanikkonda Eesti poolele jääval setode asualal. Samal meetodil kavandatud uuring Vene poolel ebaõnnestus eelkõige Petseri rajooni administratsioonilt taotletud uuringuloa mittesaamise tõttu. Samuti oli keeruline määratleda sealset üldkogumit usaldusväärse andmebaasi puudumise tõttu. Uurimise küsimustik koostati põhimõttel uurida nii üksikindiviidi kui ka tema leibkonda (inimesi kellega koos ta elab, reeglina lähedased sugulased). Küsimustiku koostamisel pidasime silmas, et kajastuks respondendi tegelik olukord, tema arvamused ja hinnangud nii etteantud skaala piires (kaardid vastustevariantidega) kui ka lahtiste küsimustena. Ankeet on koostatud 1997.aasta mai ja juuni kuus. Ankeedi koostasid Mare Ainsaar, Külli Eichenbaum ja Kadri Koreinik. Ankeedis oli viit tüüpi tunnuseid, kokku 208 tunnust, mille abil uuriti järgmisi teemasid: Leibkonna uuring leibkonna suurus, tulutoojad, tuluallikad, tulude suurus, kulude jagunemine, laste arv, majanduslik olukord, majanduslik tegevus. Respondendi uuring: seotus elukohaga hinnangud elukeskkonna kohta arvamusküsitlus (ettevõtlus, vallavalitsuse tegevus, valdade liitmine, maksusoodustused, Euroopa Liit, koolitus, ühistegevus) piiriga seotud problemaatika töö/tegevusalaga seotud küsimused kultuuriga seotud küsimused (identiteet, keel, kombed, rahvarõivad, pühad, seotus kirikuga, võõrkeelte oskus) respondendi isikuandmed
Kodeerimisjuhend
Välis_ID
97980169
Lühikirjeldus
Uuringu eesmärgiks oli uurida Setomaal 1997. aastaks kujunenud rahvastikusituatsiooni, selgitada välja piirkonna majanduslik ja kultuuriline hetkeolukord ning arengupotensiaal. Samuti uurida elanikkonna vajadusi ja piirkonna omapärast tulenevaid probleeme, migratsiooniga kaasnevaid mõjusid piirkonna edasisele eluolule. Uuringuülesande püstitamisel lähtusime eeldusest, et Setomaal toimivad teiste Eesti ääreregioonidega sarnased protsessid, ainult et uuritava piirkonna puhul on tegemist kultuuriliselt omanäolise paikkonnaga, mis ajaloolises lähiminevikus oli omaette tervik. Setomaal ilmnenud probleemide lahendamiseks ei piisa piirkonna sisemistest ressurssidest. Inimesekesksed regionaalsed probleemid on Eestis tervikuna lahendamata.

UURINGUGA SEOTUD ISIKUD:
Eichenbaum, Külli
Ainsaar, Mare
Koreinik, Kadri
Reimann, Nele
Hiielan, Inge

UURINGUGA SEOTUD INSTITUTSIOONID:
Võru instituut
Võru Maavalitsus