Uurimus
Sotsiaal-majanduslik areng maapiirkondades II (Järg uurimusele Eesti maaühiskond turu ja riigi vahel i)
Alguse aeg
1999
Lõpu aeg
1999
Staatus
SPSS fail
Uurimisobjekt
Küsitlus hõlmas mitmeid erinevaid valdkondi. Andmed on enamasti esitatud valdkondade kaupa.
Eeskiri
Valimi koostamiseks vajalike andmete saamiseks kasutati järgmiseid allikaid: Riigitelefon, Ärikataloog, Infoatlas, maakondade taluliidud ja tootjate liidud.
Realiseerumine
Sooline jaotus. Kaks viiendikku küsitletutest (40,8%) on naised ja kolm viiendikku (59,2%) mehed. Meeste suurem osakaal on tingitud sellest, et omavalitsustöötajatena, ettevõtjatena ja talunikena töötab oluliselt rohkem mehi kui naisi. Kultuuri, - haridus- ja tervishoiutöötajate hulgas on olukord vastupidine - seal on naiste osakaal oluliselt suurem. Omavalitsustöötajate hulgas on 22,5% naisi ja 77,5% mehi, ettevõtjate hulgas on 8,6% naisi ja 91,4% mehi, talunike hulgas 21,0 % naisi ja 79,0% mehi, kultuuri-, haridus- ja meditsiinitöötajate hulgas on naisi 82,4% ja mehi 17,6%. Naiste- meeste jaotumine ekspertrühmadesse on toodud joonisel 1.2. Joonisel on näha, et ligi kaks kolmandikku küsitletud naistest töötab kultuuri, tervishoiu või meditsiini alal. Meeste osas on jaotus ekspertrühmade lõikes ühtlasem. Vanus. Küsitletute keskmine vanus on 45,1 aastat, sealhulgas naiste keskmine vanus 44,1 ja meeste keskmine vanus 45,6 aastat. Meeste-naiste jaotumine erinevatesse vanuserühmadesse on toodud joonisel 1.3. Sealt nähtub, et meeste ja naiste suhteline osakaal on erinevate vanuserühmade lõikes küllalt sarnane. Ankeedile vastanud 450-st inimesest on 445 rahvuselt eestlased, 2 venelased ja 3 muu rahvuse esindajad. Haridustase on küsitletute hulgas küllalt kõrge, see on meie poolt valitud sihtrühma puhul ka loogiline. Kõrgharidust omab 61%, üldkeskharidust 13,1% küsitletutest. Tehnikumi on lõpetanud 19,1 %, kutsekeskkooli või kutsekooli 6,4% küsitletutest. 0,4% inimestest on jätnud sellele küsimusele vastamata. Meeste-naiste jaotumine erinevate haridustasemete lõikes on toodud joonisel 1.4. Jooniselt nähtub, et kaks kolmandikku (64,9%) meestest ja üle poole naistest (55,7%) on kõrgharidusega. Perekonnaseis. Neli viiendikku (79,8%) vastanutest on abielus ja üks kümnendik (9,4%) vabaabielus, lahutatuid ja leski on 7,1% ja vallalisi 3,7 %. Meeste-naiste jaotumine erinevatesse perekonnaseisu tüüpidesse on toodud joonisel 1.5. Nagu jooniselt näha, on küsitletud mehed rohkem traditsioonilises abielus - 83,1% naiste 65,6% vastu. Vabaabielus naisi on rohkem - 13% meeste 8% vastu.. Lahutatute ja leskede osas on naistel tugev ülekaal, küsitletud naistest on - 16,9 % lahutatuid ja leski, meestest vaid 4,1 % . See näitab kahe tendentsi olemasolu. Esiteks, naistel on pere kõrvalt oluliselt raskem karjääri teha kui meestel. Ja teiseks, naised, kes on kas lahutatud või lesed, on lihtsalt sunnitud rohkem töötama, sest nad on pere ainsad toitjad. Perekonna koosseis ja suurus. Perekonna keskmine suurus on 3,6 liiget. Naistel on pere keskmine suurus 3,5 ja meestel 3,7. Meeste- naiste perede suurused on toodud joonisel 1.6. Jooniselt nähtub, et küsitletud meeste- naiste perede suurused on küllalt sarnased. Kolmandik peredest on neljaliikmelised, ligi viiendik on viieliikmelised. Kahe- ja kolmeliikmelisi perekondi on samuti ligi viiendik. Kuue ja enamaliikmeline on pea iga kahekümnes. Üksik on pea iga kümnes naine ja kahekümnes mees. Lapsi on ühe pere kohta keskmiselt 1,8. Sealhulgas: 0,2 eelkooliealist last, 0,8 7-17a. last, 0,4 täisealist last, kes õpib ja 0,4 täisealist last, kes töötab.
Küsitlusmeetod
Ekspertküsitlus viidi läbi 1999. a. novembris posti teel. Küsitluseks kasutasime ankeeti, mis sisaldas 274 küsimust. Küsitluses osales 450 inimest 198 vallast. Valim koosnes neljast ekspertrühmast: 1. omavalitsuste töötajad 2. haridus,- kultuuri- ja meditsiinitöötajad 3. ettevõtjad 4. talunikud Ekspertide valikul kasutati ekspertrühma lõikes juhuvalikut. Valimi koostamisel pidasime silmas, et sinna satuksid inimesed, kes on maapiirkondade probleemidega kursis. Valimi koostamiseks vajalike andmete saamiseks kasutati järgmiseid allikaid: Riigitelefon, Ärikataloog, Infoatlas, maakondade taluliidud ja tootjate liidud. Küsitlus hõlmas mitmeid erinevaid valdkondi. Andmed on enamasti esitatud valdkondade kaupa.
Kodeerimisjuhend
Välis_ID
99020221
Lühikirjeldus
Sissejuhatus Lühiandmed küsitletute kohta Küsitletute elulaad ja väärtushoiakud 2.1 Võimed ja nende kasutamine 2.2 Stabiilsus ja muutused 2.3 Elurõõm ja väsimus 2.4 Vastutustunne 2.5 Rikkuse ja võimu trepid 2.6 Tööalane edukus 2.7 Ootused sissetulekute kohta ja reaalsed sissetulekud 2.8 Rahulolu eluga. Lapsed 2.9 Tervis 3. Regionaalareng 3.1 Oluliste eluvaldkondade toetamine riigieelarve kaudu 3.2 Hinnangud poliitika ja reformide edukusele Eesti Vabariigis 3.3 Maaelu ja maamajanduse riiklik toetamine 3.4 Inimeste elukoha ja selle ümbruse olukord ja perspektiivid 3.5 Ettevõtluse arengu eeldused ja võimalused. Investeerimise tulusus 3.6 Sisemigratsioon. Inimeste maapiirkonnast lahkumist põhjustavad tegurid 4. Haridus ja koolitus 4.1 Hinnang maapiirkondade hariduse kvaliteedile 4.2 Tasuta või tasuline haridus? 4.3 Millist haridus soovitakse oma lastele 4.4 Koolituse ja nõuande vajadus 5. Põllumajandus 5.1 Põllumajandustootmise jätkamiseks vajalik palga- ja hinnatase 5.2 Põllumajandusliku tootmise perspektiivid 6. Euroopa Liiduga seotud küsimused 6.1 Kuidas mõjutaks Euroopa Liiduga liitumine erinevaid maaelu valdkondi? 6.2 Kust saadakse infot ja millised on hoiakud Euroopa Liidu suhes?

UURINGUGA SEOTUD ISIKUD:
Murutar Asser
Moor Liis

UURINGUGA SEOTUD INSTITUTSIOONID:
EPMÜ Maasotsioloogia ja Ühistegevuse Instituut