Rahvusvaheliste võrdlusuuringute korraldamine on viimastele kümnenditele iseloomulik nähtus sotsiaalteadustes. Ka Eesti on, iseäranis pärast taasiseseisvumist, osaleja paljudes võrdlusuuringutes, tõsi küll, valdavalt välispartnerite ettepanekul ja toetusel (WWS, Norbalt, Globalife jmt). Paljude võrdlusuuringute reas eristub teistest avatuse ja konsensusliku korralduse poolest Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey) nime all tuntuks saanud rahvusvaheline projekt. Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti liitumisest selle uuringuga ja andmete kasutamise võimalustest. Artikli teises osas esitatakse näide uuringu andmete võrdlusülesande kohta tervisehinnangute valdkonnas.

 

Euroopa sotsiaaluuringu eesmärgid, üldine korraldus ja osalejad

 

Euroopa sotsiaaluuringu idee tekkis 20. sajandi lõpul. Uuringu põhiülesandeks seati ühiskonna institutsionaalsete muutuste, sotsiaalsete suhete, erinevate inimrühmade käitumise, orientatsioonide ja väärtushinnangute teaduslik uurimine. Projekti on toetatud Euroopa Komisjoni 5. raamprogrammi ja Euroopa Teadusfondi poolt, kuid oma olemuselt on uuring projektipõhine ning sõltub senise kulgemise edukusest. Kogu projekti juhib kuueliikmeline koordinatsioonimeeskond, millesse kuuluvad käesoleval ajal: Roger Jowell (Centre for Comparative Social Surveys, City University, London) - meeskonna juht, Bjorn Hendrichsen (Social Science Data Services, Norra), Ineke Stoop (Social and Cultural Planning Office of the Netherlands, Holland), Willem Saris (Amsterdami Ülikool), Jaak Billiet (Leuveni Ülikool) ja Peter Mohler (Zentrum für Umfragen, Methoden und Analysen, Saksamaa).

 

Uurimus on kavandatud regulaarse valikuuringuna, mis toimub iga kahe aasta tagant. Riikide osalus on vabatahtlik ja toimub oma riigi piirides omafinantseerimise alusel. Uurimismetoodika töötatakse välja ühise rahvusvahelise koordineeriva juhtrühma poolt. Igal osavõtval maal on koordinatsioonimeeskonna juures oma teaduslik esindaja. Eestis on selleks professor Dagmas Kutsar Tartu Ülikoolist.

 

Seni on uuringut läbi viidud intervjuupõhisena, kuid suurte kulutuste tõttu sellise meetodi puhul on kaalumisel ka teiste andmekogumise meetodite kasutamine. Uuringu teeb eriti eesrindlikuks asjaolu, et uuringu andmefailid on pärast nende arhiveerimist vabalt kasutamiseks kõigile huvilistele ning kättesaadavad veebipõhiselt.

 

Esimene Euroopa sotsiaaluuring viidi läbi 2002. aastal ja 2004. aastal toimus teine uuringuvoor. Esimese uuringus osales 22 riiki[1]. Respondentide arv varieerus riigiti 1200 kuni 2900 vahel. Teises laines lisandusid Slovakkia, Ukraina ja Eesti (Iisrael hetkel teadaolevalt teises uuringuvoorus ei osale). Eestis ühines uuringuga 2004. aastal ning koostatakse vähemalt 2000 respondendiga andmefail.

 

Üldine uuringuinstrument kitsamas mõttes – küsimustik – koosneb püsi- ja roteeruvatest teemablokkidest (tabel 1). Näiteks teises laines 2004. aastal lisati uuringusse järgmised teemad: “Tervis ja tervisekaitse”, “Perekond, töö ja heaolu, töö- ja pereelu tasakaal”, “Moraal, tootjate ja tarbijate vaheline usaldus ja omavahelise suhted”. Püsiblokkide najal luuakse uuringus järjepideva monitooringu võimalus.

 

Tabel 1. Euroopa Sotsiaaluuringu küsimustiku struktuur võrdlevalt kahes uuringus

 

2002	2004
Meedia; sotsiaalne usaldus	Sama
Poliitika, sh huvi poliitika vastu, mõjusus, usaldus, osalemine valimistel ja muul viisil poliitiline osalus, sotsiaalpoliitilised hoiakud, hinnangud, riigi juhtimine	Sama
Subjektiivne heaolu, sotsiaalne tõrjutus; religioon; tajutud diskrimineerimine; rahvuslik ja etniline identiteet	Sama
Immigratsioon ja pagulastega seonduv, sh hoiakud, tajumine, poliitilised eelistused ja teadmised	Tervis ja tervisekaitse, meditsiin ning arsti ja patsiendi vahelised suhted
Osalus, sh organisatsioonide liikmelisus, perekonna ja sõpruskonna sidemed, väärtused, töökeskkond	Moraal, tootjate ja tarbijate vaheline usaldus ja omavahelised suhted
Sotsiaaldemograafiline profiil, sh leibkonna struktuur, haridus ja amet, partner, vanemad, kuulumine liitudesse/ühingutesse, sissetulek, perekonnaseis	Sama
	Perekond, töö ja heaolu, töö- ja pereelu tasakaal
Väärtushinnangute skaala (Schwartz)	Sama
Kontrollküsimused	Sama
Küsimused intervjuu kulgemise kohta	Sama

 

Laiaulatusliku võrdlusuuringuga liitumisel hinnanguline kasu võiks olla mitmekülgne: ühine andmebaas annab võimaluse toota ja kasutada rahvusvaheliselt huvi pakkuvat sotsiaalteaduslikku uurimismaterjali ning peaks soodustama teadlastevahelist koostööd. Uuringuga seotult toimub ulatuslik võrdlevuuringute alane väljaõpe, milles osalemisvõimalus võiks olla eriti tähtis Eesti noorteadlastele.

 

Positiivse kogemuse kõrval võib targalt ettevaatlikul Euroopa sotsiaaluuringu tulemuste kasutajal tekkida selle laiaulatusliku projekti puhul ka teatavaid loomulikke professionaalseid hirme ja kahtlusi.

 

Üks neist kahtlustest on seotud andmete võrreldavusega, nimelt võimaliku erisuguse küsimuste retseptsiooniga, mis tekib osalevate maade väga erisugusel, ajaloolisel, kultuurilisel ja etnilisel taustal. Interpretatsiooni vigade vähendamiseks ning nende hilisemaks võimalikuks avastamiseks on uuringus kasutusel mitmekordne tõlkimise protseduur erinevate keelte vahel. Nii näiteks vahetas Eesti lisaks oma venekeelse tõlke tegemisele seda tõlget ka Ukrainaga ning koos otsiti parimaid lahendusi erinevatele küsimustele. Tõlkimise erinevad versioonid ja protseduur protokollitakse, ning neid protokolle on võimalik hiljem küsimuste interpretatsiooni samasuse jaoks kasutada. Samuti rakendatakse mitmest eri sõelast koosnevat protseduuri tõlgete kontrollimiseks.

 

Teine probleem andmete kasutamisel võib tekkida sellest, et osalevate maade sotsiaalteadlased on kahtlemata erisuguse kogemuste pagasiga empiiriliste uurimuste alal. See võib enesega kaasa tuua erisuguse andmekvaliteedi. Andmekvaliteedi ühtlustamiseks toimub andmete hoolikas kontroll ja kvaliteedi hindamine, mille tulemusena saab tõlgendamisel valida järelduste õige täpsusastme. Loomulikult ei saa juba kogutud andmete korrektsust kuigi märkimisväärses ulatuses tagantjärele suurendada, kuid tähtis on luua endale võimalikult õige pilt andmekvaliteedist.

 

Nagu tavaliseltki rahvusvahelistes uuringutes võib uurijale võõra multikultuurilise ja -etnilise tausta tõttu tekkida raskusi andmete interpreteerimisel. Euroopa sotsiaaluuringu raames on selle raskuse kõrvaldamiseks tekkinud soodsad võimalused rahvusvaheliste probleemikohaste mitteformaalsete uurimiskoosluste moodustamiseks, seda tänu osalevate maade põhimõtteliselt võrdväärsele positsioonile uurimuse organisatsioonis.

 

Kokkuvõtlikult võiks Euroopa Sotsiaaluuringu väärtustena esile tuua järgmised asjaolud:

·        Uurimuse teostamisel rakendatakse tänapäevast ning pisidetailideni välja arendatud võrdlusmetodoloogiat, mis samal ajal püüab olla paindlik riikide erinevate võimaluste suhtes.

·        Kasutatakse hoolikat välja töötatud ja kaasaegseid analüüsimeetodeid rakendada lubavaid ühtseid mõõteskaalasid.

·        Uuring on ainese poolest mitmekülgne.

·        Uurimusel on hea logistika ja operatiivne korraldus.

·        Andmed on vabalt ja mugavalt kättesaadavad uurimuse andmearhiivi kaudu internetis (toorandmed, päringud, analüüsitulemused, analüütilised raportid, viited publikatsioonidele).

·        Uuring on hästi kasutatav õppetöös.

 

 

Rahvusvaheliste võrdlusuuringute kasutamise metodoloogilisi probleeme. Tervisehinnangute näide.

 

Teatav inimlikult hästi mõistetav metodoloogiline oht peitub kõnesoleva suure ja mitmekülgse uuringu puhul andmete lihtsustatud, pinnapealses käsitluses. Rahvusvaheline võrdlus toob mis tahes aspektis esile veenvaid erisusi ja inimloomusele omane kalduvus järjestada viib kerge vaevaga maade mitmesuguste värvikate “edetabeliteni”, millest edasiminek süvenemise suunas ei näi esmavajalik. Esitame selle mõtte illustreerimiseks lihtsa näite Euroopa sotsiaaluuringu esimese etapi (toimus Eesti osaluseta) tulemuste põhjal, mis saadi vastusena küsimustest “Üldiselt hinnates, milline on Teie tervislik seisund? (How is your health in general?) Vastused anti skaalal “väga hea “ (very good), “hea” (good), “pole viga” (fair), “halb” (bad) ja “väga halb” (very bad). Harva esinevuse tõttu on kaks viimast vastusevarianti alljärgnevalt ühendatud üheks.

 

Niihästi vastaja kui ka tulemuste analüüsija võib tervise subjektiivsele hinnangule anda mitmeid tõlgendusi. Hinnangulises vastuses võib peale objektiivse seisundi kajastuse oletada veel ka ealiste, isiksuslike, maa üldisest foonist tingitud jpt faktorite mõju, samuti sotsiaalse soovitavuse kajastust. Tõlgenduslikult võib kokkuvõtet ühe maa tervisehinnangute jaotusest käsitleda ka maa heaolutaseme indikaatorina, tervishoiukorralduse peegeldusena jm makrotasandit iseloomustavatel viisidel. Sotsioloogilisest aspektist lähtudes on oluline esile tuua hinnanguid diferentseerivad tegurid (sugu? vanus? sotsiaalne staatus? jne), aga teisalt võib huvi pakkuda tervisehinnangu kui ennustava teguri uurimine (näiteks mõju sotsiaalsele staatusele).

 

Toome esmalt esile maade teatava tüpoloogia tervisehinnangute jaotuse alusel (sisuliselt –

 “edetabeli”) ja seejärel tüpoloogia tervisehinnangute seosetugevuse alusel sootunnuse ja vanusega (liigituse tervisehinnangute soolis-vanuselise determineerituse alusel). Viimane maade rühmitus osutub mõnevõrra veenvamaks ja mõistetavamaks kui esimene. Analüüsiks kasutatakse 19 maa andmeid (kõrvale jäid Prantsusmaa ja Belgia andmed).

Joonisel 1 on kujutatud tervisehinnangute jaotuskõverad. Kuju poolest eristub kolme tüüpi riike:

1)      selge osakaalude monotoonne langus healt halva suunas (nt Taani, Kreeka, Iisrael, ka Iirimaa),

2)      hinnanguid “väga hea” ja “pole viga” antakse harvemini kui hinnangut “hea”, hinnangut “halb/väga halb” – veel harvemini (nt Šveits, Holland, Norra),

3)      hinnangud “hea” ja “pole viga” esinevad võrdse sagedusega, seejuures sagedamini kui ülejäänud kaks hinnangut (nt Tšehhi, Ungari, Portugal).

Kaks esimest rühma hõlmavad ühtlasi maid, kus anti suhteliselt kõrgemad subjektiivsed hinnangud oma tervisele.

Joonisel 2 on kujutatud maade Wardi klasterdamismeetodil saadud rühmitusi, kusjuures aluseks on võetud jaotuse osakaalud (kolm paremat hinnangut). Tekkinud rühmades on mõnevõrra ootamatuid rühmakaaslasi (nt Kreeka ja Taani) või kuulumisi (nt Soome ja Saksamaa irdumine heaoluriikide grupist). Selgemalt eristub kaks riikide rühma.

 

Teise võimalusena kasutatakse maade tüpiseerimist tervisehinnangu oletatavate mõjurite toime tugevuse alusel (joonis 3). Selle analüüsi puhul mõõdeti seose tugevust hii-ruut-statistiku alusel, kasutades selle standardiseeritud väärtusena Crameri seosekordajat. Vanust vaadeldakse kaheväärtuselisena mediaanvanuse (44 aastat) suhtes: nooremaealine, vanemaealine. Seos vanusega on tugevam kui seos sootunnusega ja seda ka igal üksikul maal eraldi võetuna (seos on statistiliselt usaldusväärne veaga alla 0,1%). Seos sootunnusega ei ole statistiliselt oluline Saksamaal, Soomes, Suurbritannias ja Iirimaal (viga üle 10%), ka Taanis (viga 6% ringis). Seose tähendus on kõigis maades ühesugune: naised hindavad oma tervist kehvemaks kui mehed ja loomulikul viisil nooremaealised paremaks kui vanemaealised.

 

Jooniselt 4 nähtuv maade klasterstruktuur on mõnevõrra ootuspärasem kui otseselt hinnangute jaotuse alusel saadu. Erinevused ei ole siiski kuigi suured – ümber paigutusid Kreeka, Iisrael, Soome ja Saksamaa, kui vaadelda kaherühmalist struktuuri. Niihästi seosekordajate hajuvusdiagrammilt kui ka dendrogrammilt saame esile tuua veel ka detailsema struktuuri:

1)      Šveits, Rootsi, Luksemburg, Norra, Taani, Holland – nõrk seos sootunnusega ja nõrk seos vanusegrupiga;

2)      Saksamaa, Iirimaa, Suurbritannia, Soome – seos sootunnusega praktiliselt puudub ja keskmiselt tugev seos vanusegrupiga;

3)      Hispaania, Iisrael, Itaalia – seos niihästi sootunnuse kui ka vanusega on pisut tugevam kui vaadeldava 19 maa korral keskmiselt;

4)      Tšehhi, Portugal, Sloveenia, Kreeka, Poola, Ungari – suhteliselt tugev seos niihästi sootunnuse kui ka vanusega.

 

Joonistel 5 ja 6 on saadud rühmstruktuuri iseloomustatud vastava maa heaolutaseme kokkuvõtliku indikaatori – sisemajanduse kogutoodangu indeksi alusel (SKP võrreldavates hindades elaniku kohta). Maad on rühma piires (vaadeldakse jaotust kaheks rühmaks) järjestatud SKP alusel. Võib tõdeda, et tekkinud rühmstruktuur peegeldab ilmekalt maade järjestust SKP alusel. Tervisehinnangu tugevama seose korral vanuse- ja sootunnusega on tegemist suhteliselt tagasihoidliku sisemajanduse kogutoodangu indeksi väärtusega, seejuures on selline vastavus tervisehinnangute jaotuse alusel tekkinud rühmades veidi nõrgem (vrdl joonised 5 ja 6 joone “sileduse” seisukohalt).

 

Kahe erisugusel alusel koostatud rühmstruktuuri suur sarnasus viitab sellele, et vastaja sugu ja vanuseaste on subjektiivse tervisehinnangu olulisteks teguriteks. Sedasama kinnitab ka joonis 7 (joonise 3 analoog), kus seosetugevuse suhtes koostatud hajuvusdiagrammil on näidatud iga maa korral ka veel vastuste “keskmine”, “halb” ja “väga halb” andnute osakaal. Tugevam soolis-vanuseline determinatsioon toob reeglina enesega kaasa halvemate tervisehinnangute suurema osakaalu. Vaadeldud kahe erisugusel alusel saadud rühmstruktuuri erinevus viitab maadele, kus tervisehinnangute kujunemisel leidub erinesusi (rühmakuuluvuse poolest “asukohta” vahetanud maad).