Käesoleva ettekanne on kokkuvõtte raamatu “Eesti elavik 21.sajandi algul” vastavast peatükist, mille autoriteks on Marju Lauristin, Maarja Lõhmus ja Rauno Salupere.

 

Kultuur, kõige laiemas tähenduses, on iga riigi, iga rahvuse kõige kesksemaks elemendiks. Selle vaate kohaselt on kõik ühiskonnas toimuvad protsessid k a poliitilised, majanduslikud protsessid oma olemuselt kultuuriprotsessid. Käesolev analüüs vaatleb kultuuri kitsamas tähenduses – kultuuri all peame silmas eeskätt vaimset loomingu ning selle tarbimise välja.

 

Analüüsi fookuses on Eesti elanike kultuurihuvid ning kultuuritarbimine. Eesmärgiks on kaardistada üldine kultuurisuhte tüpoloogia ning uurida, millised taustatunnused mõjutavad eri tüüpi kultuuri tarbimist. Samuti proovime tuua taustaks juurde mõningaid võrdlusmomente Nõukogude perioodist. Analüüs on jätkuks eelmistele analoogsetele lähenemistele ning võrdlusmaterjaliks tulevastele samasuunalistele uurimustele. Laiemas plaanis võimaldab kultuurisuhte üldtüpoloogia väljajoonistamine uurida selle mõju inimese asetumisele ühiskondlikku süsteemi ning mõju inimeste tegevusele.

 

Analüüsi empiiriline materjal pärineb küsitlusest “Mina, meedia, maailm”, mis viidi läbi 2002. a lõpus ning 2003 aasta alguses.

 

Võrreldes tänast Eesti kultuurivälja 80ndate omaga, võime eeldada suuri erinevusi. Peamised muutused on toimunud seoses Nõukogude süsteemi kokkuvarisemise ning sellest lähtuva ühiskondliku korra muutusega. Vanemad analüüsid kinnitavad Nõukogude perioodil inimeste suurt aktiivsust ning intensiivset osalust kultuurisfääris, mis väljendus mahukates koduraamatukogudes, osalemist laulukoorides jne.

 

Iseseisvumise järgses Eestis on inimeste osalus kultuuriväljal vähenenud, seda eeskätt tänu mitmete kultuurivälja funktsioonide liikumises poliitika ja majanduse sfääri. Mööda ei saa ka vaadata kommertsialiseerumisest. Turumehhanismidele allutatud tarbimisühiskond lisab kultuuri esteetilisele väärtusele ka võime toota sümbolilise ja sotsiaalset kapitali ning võime olla seeläbi teataval määral sotsiaalsete kihtide / klasside habituste osa.

 

Kultuuri sotsioloogiline käsitlus on eeldanud, vähemalt ideaaltüüpidena, kõrgkultuuri ja madal- ehk massikultuuri vastandust. Siiski kuulub viimane vastandus rohkem modernse, kui postmodernse käsitluse juurde.

 

Empiirilise analüüsi tulemuseks on 5 tüübist koosnev kultuurisuhete tüpoloogia, mille aluseks on raamatu-, muusika- ja filmieelistuste ning teemahuvide tüpoloogiad. Tekkinud klastrid on järgmised – esiteks aktiivne, mitmekülgne (22% koguvalimist), teiseks instrumentaalne, pingelise elamuse keskne kultuurisuhe (25%), kolmandaks traditsiooniline, elulähedane kultuurisuhe (19%), neljandaks popkultuuri keskne kultuurisuhe (14%) ja viiendaks kultuurikauge, passiivne suhe (20%).

 

Järgnevalt täpsemalt alam-tüpoloogiad. Raamatueelistuste analüüsiks kasutasime klasteranalüüsi. Optimaalseimaks lahendiks, mis eristas rühmi kõige paremini osutus 4-klastriline lahend. Esimeseks, kõige aktiivsemaks tüübiks on 20% suurune aktiivse, mitmekülgse raamatuhuvi klaster. Sinna klastrisse kuuluvad inimesed on laia silmaringiga ning nende lugemislauale satuvad raamatud loodusest, ajaloost ning üldse väärtkirjandus.

Teiseks tuli esile praktiline ja perekeskne raamatuhuvi klaster (22%), need on inimesed, kelle raamatuhuvi keskmeks on kodu-, pere- ja tervisealane kirjandus.

Kolmandaks tüübiks, kõige suuremaks tüübiks on 40% suurune mõõdukas, harrastuslik raamatuhuvi klaster. Selle rühma moodustavad keskmisele lähedasel määral mitmekülgsest kirjandusest huvituvad lugejad.

Neljandasse klastrisse jäid inimesed, kellel on vähene raamatuhuvi. Nende seas leidis kõige enam märkimist kriminaal- ja põnevusromaanid (4%).

 

Muusikaeelistuste tüpoloogia väljatoomiseks kasutasime samuti klasteranalüüsi. Parimaid interpreteerimisvõimalusi pakkus 5-klastriline lahend. Esimese tüübina tuli esile mitmekülgne, aktiivne muusikaeelistus, suurusega 32%. Sinna klastrisse kuuluvaid inimesi iseloomustab lai muusikaline eelistus – sinna kuulub alates klassikalisest muusikast lõpetades jazzi ja isegi popmuusikaga. Neid inimesi iseloomustab ka aktiivne muusikaharrastuse kogemus.

Teise tüübina koorus välja 22% suurune mitmekülgse rokk- ja popmuusika eelistus, kuhu kuuluvate inimeste eelistustesse kuulub peamiselt nii klassikaline kui ka kaasaegne rokkmuusika.

Kolmanda, väga iseloomuliku tüübina joonistusid välja 19% suuruse klastrina traditsioonilise tantsu- ja rahvaliku muusika eelistajad, kelle suurimateks lemmikuteks on nt akordionimuusika ning rahvalikud laulud

Neljandasse, 12% suurusesse klastrisse kuuluvad disko ja popmuusika austajad.

Viimasesse, viiendasse klastrisse, mis moodustab 16% vastanutest, kuuluvad inimesed, kellel muusikahuvi puudub

 

Filmihuviliste tüpoloogia loomisel kasutasime taas kaheastmelist klasteranalüüsi. Tekkinud pilt on üsna sarnane raamatuhuvidele: 3 eristuvat maitserühma ja ükskõiksete-mittehuvitatute klaster.

Esimese klastri (39%) ühisnimetuseks võiks olla mitmekülgne, tõsielufilmidele orienteeritud filmihuvi, mille peamisteks komponentideks on huvi loodusfilmide, ajaloofilmide ning huvi filmide vastu, mis tutvustavad teisi maid.

Teise klastri (29%) moodustavad põnevusele ja kaasaelamisele orienteeritud filmihuviga inimesed.

Kolmanda tüübi moodustavad inimesed, kelle filmihuvi on orienteeritud emotsionaalsele samastumisele, lõõgastusele (18%).

Viimasena joonistub välja 14% suurune klaster, kellel filmihuvi praktiliselt puudub.

 

Viimase elemendina lisasime oma süsteemi teemahuvide tüpoloogia.

Temaatiliste huvide edasisel analüüsimisel osutus otstarbekaks kasutada esmalt faktoranalüüsi, koondamaks tunnuseid väiksemasse arvu faktortunnustesse, kuna algtunnustelt tehtud klasteranalüüs ei andnud hästi interpreteeritavaid tulemusi. Peale faktortunnuste salvestamist kasutati viimaseid kaheastmelise klasteranalüüsi abil teemahuvide tüpoloogia loomisel. Parim lahend koosnes neljast klastrist.

 

Esimese klastri (19%) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle institutsioonide tegevusest.

Teise klastri teljeks on kultuuri-, haridus-, noorte elu, reisi- ja seltskonnatemaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus lähiümbrusele ja sotsiaalsetele probleemidele.

Kolmandat klastrit iseloomustab keskmisest suurem teaduse- ja/või ärihuvi (28%) sinna juurde kuulub ka kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi.

Neljanda klastri (34%) moodustavad inimesed, kelle huvid on kõigi faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.

 

Nagu eespool mainitud, moodustati erinevate tüpoloogiate pealt omakorda kultuurisuhete üldtüpoloogia (vt lisatabel 1).

 

Eristavamateks sotsiaaldemograafilisteks tunnusteks olid kultuurisuhte üldtüpoloogia puhul sugu ja vanus. Seos soo ja kultuuritarbimise vahel viitab eesti kultuuris olevale soolisele segregatsioonile – naiselikkus seostub traditsioonilise perekeskse tüübiga ning mehelikkus kõigega mis on seotud tehnika, äri ning aktiivse meelelahutusega. Vähem soolistunud on kõrgetasemelise esteetilise maitsega kõrgkultuuri maitseeelistus ning kultuuri suhtes ükskõikne ning passiivne tüüp.

 

Vanuse diferentseeriv mõju tuleb eriti selgelt esile kuni 30-aastaste ja üle 45-aastaste eristuses – vanemate põlvkondade puhul on kultuurisuhe selgelt aktiivsem ning valivam, samuti on suurem aktiivne osalus, noorte puhul aga eristub selgelt meelelahutusliku ja apoliitilisema iseloomuga noorsookultuur.

 

Oodatavalt omas nõrgemat seost kultuurisuhte tüübiga rahvus – märgatav on ainult venekeelse elanikkonna teatav polariseerumine kõrgkultuuri ning kultuurilises isolatsioonis oleva rühma vahel.

 

Mõneti ootamatult ei tekkinud seost sissetuleku (majandusliku kapitali) ja kultuurilise kapitali vahel, kuigi turumajanduslikus ühiskonnas võiks eeldada majandusliku kapitali ja kultuurilise kapitali teatavat korrelatsiooni, võib saadud tulemuste põhjal oletada, et Eesti üleminekuühiskonnas pärinevad need kapitalid erinevatest allikatest ning transformatsiooni käigus ei ole alati õnnestunud muuta kultuurilist kapitali majanduslikuks kapitaliks ja vastupidi.

 

Lisatabel 1: Kultuuritarbimise orientatsioonide tüüpide moodustamine raamatumaitse, muusikamaitse, filmimaitse ja teemahuvide klastrite koondamise alusel.

		Aktiivne, mitmekülgne kultuurisuhe	Instrumentaalne, pingelise elamuse keskne kultuurisuhe	Traditsiooniline, elulähedane kultuurisuhe	Popkultuurikeskne kultuurisuhe	Kultuurikauge, passiivne suhe
Raamatumaitse klaster	Aktiivne, mitmekülgne raamatuhuvi	56.9%	.0%	8.9%	37.2%	4.4%
	Mõõdukas, harrastuslik raamatuhuvi	21.0%	65.8%	39.6%	23.5%	40.7%
	Praktiline ja perekeskne raamatuhuvi	9.4%	6.3%	51.2%	39.3%	16.2%
	Vähene raamatuhuvi	12.7%	27.9%	.3%	.0%	38.7%
Muusikamaitse klaster	Mitmekülgne, aktiivne muusikaeelistus	65.8%	26.8%	46.4%	11.7%	.0%
	Rock- ja popmuusika eelistus	5.1%	39.5%	9.0%	59.2%	5.2%
	Traditsioonilise tantsu ja rahvaliku muusika eelistus	24.7%	8.9%	38.9%	4.4%	13.9%
	Disko ja popmuusika huviline	.0%	22.6%	3.2%	24.7%	10.8%
	Muusikahuvi puudub	4.4%	2.2%	2.4%	.0%	70.1%
Filmimaitse klaster	Mitmekülgne, tõsielufilmidele orienteeritud	78.3%	23.0%	58.6%	18.1%	12.1%
	Põnevusele, kaasaelamisele orienteeritud	.0%	75.3%	.0%	59.5%	7.2%
	Emotsionaalsele samastumisele, lõõgastusele orienteeritud	15.5%	.0%	34.9%	21.8%	24.4%
	Filmihuvi puudub	6.2%	1.7%	6.5%	.6%	56.3%
Temaatiliste huvide klaster	Poliitikahuvi	58.2%	5.3%	.0%	13.6%	16.6%
	Kultuuri- ja lähiümbruse huvi	36.4%	1.4%	27.0%	62.5%	7.8%
	Tehnika-, teaduse- ja/või ärihuvi	5.3%	60.9%	3.9%	24.0%	12.1%
	Huvi puudub	.0%	32.4%	69.1%	.0%	63.5%