1. Sissejuhatus

 

Kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine on tähendanud ka rahvusvahelise sotsiaalse ruumi kardinaalset ümberkujunemist. Moskva kui peamise jõukeskuse senise domineerimise asemel on igaühes Euroopa siirderiikidest kujunenud oma suhetesüsteem teiste maadega, sotsiaalsete distantside hierarhia kõigis suhtevaldkondades.

Peamiste suhtevaldkondadena võib eristada poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi suhteid, peamiste suhtetasanditena sotsietaalseid (institutsionaalseid) ja personaalseid suhteid (isiklikud kontaktid ja kogemused, kujutlused ja eelistused). Seega võib rahvusvahelist sotsiaalset ruumi kirjeldada nelja peamise ruumiliigi kaudu - poliitiline, majanduslik, kultuuriline, personaalne ruum (Vihalemm 1997).

Kõiki neid ruumiliike ja nendes toimuvaid muutusi on võimalik empiiriliselt analüüsida, koostades erinevate interaktsiooni intensiivsuse indikaatorite alusel teiste maade sotsiaalse distantsi indekseid, mõõtes nende sotsiaalset lähedust Eestile. Riiklikule ja ametkondlikule statistikale ning küsitlustulemustele tuginedes on koostatud teiste maade majandusliku, kultuurilise ja personaalse läheduse indekseid ning iseloomustatud Eesti rahvusvahelise sotsiaalse ruumi muutumist 1991-2003 (Vihalemm 1998, 1999, 2004a, 2004b).

Seejuures on empiirilisest analüüsist välja jäänud rahvusvaheline poliitiline ruum, kuivõrd ei ole õnnestunud leida samalaadseid poliitilise interaktsiooni indikaatoreid nagu on kasutatud majandusliku, kultuurilise ja personaalse ruumi puhul (vastavalt 3, 6 ja 9 indikaatorit, mille alusel on teisi maid reastatud ning koostatud sotsiaalse distantsi indeksid). Esimeses, 1997 avaldatud rahvusvahelise sotsiaalse ruumi analüüsis on poliitilise ruumi indikaatoritena kasutatud Eesti saatkondade avamise aega ja saatkondade suurust, samuti presidendi, peaministri ja välisministri poolt antud riiki tehtud visiitide hulka viimastel aastatel (Vihalemm 1997 135-138, 319). Ükski neist indikaatoritest ei kajasta siiski adekvaatselt erinevate riikide poliitilist mõjujõudu ja poliitilise interaktsiooni intensiivsust, mistõttu poliitilise läheduse koondindeks on jäänud koostamata.

Üheks poliitilist ruumi kajastavaks indikaatoriks võiks olla erinevatele maadele meedias, eeskätt päevalehtedes pööratav tähelepanu. Võime oletada (Vihalemm 1999), et rahvusvaheline poliitiline mõjujõud ja maadevahelised poliitilised suhted kajastuvad selles palju rohkem kui majanduslikud, kultuurilised ja personaalsed suhted.

Antud ettekanne ongi suunatud selle oletuse kontrollimisele, jälgides tähelepanu eri maadele kolme juhtiva eestikeelse päevalehe pikemates artiklites 1993-2003 ning kolme päevalehe lühiuudistes ja pikemates artiklites 2003-2004 (seejuures on teine analüüs suunatud ka võimalike erinevuste fikseerimisele eesti- ja venekeelsete, kvaliteet- ja tabloidlehtede vahel).  

 

2. Tähelepanu eri maadele pikemates artiklites 1993-2003

 

Eesti Rahvusraamatukogu abiga oleme analüüsinud, millistele maadele on kolm juhtivat eestikeelset päevalehte 1993-2003 kõige enam tähelepanu pööranud, kui lühiuudised vaatluse alt välja jätta. Analüüs on hõlmanud Postimeest, Eesti Päevalehte ja SL Õhtulehte ning nende eelkäijaid (Päevaleht, Sõnumileht).

Tabelis 1 esitatud andmed näitavad selgesti tähelepanu keskme muutumist – kui 1993 moodustasid artiklid Venemaa kohta 36% ja USA kohta 10% kõigist välisriike puudutavatest artiklitest, siis 2003 olid proportsioonid vastupidised, 31% kõigist artiklitest seondus USAga ja 12% Venemaaga. Kas ajalehtede tähelepanu kardinaalset muutumist saab seletada Venemaa ja USA positsiooni muutumisega Eesti majandusruumis, kultuuriruumis ja personaalses ruumis? Venemaa majanduslik tähtsus on 1990ndatel tugevasti vähenenud, suur kultuuriline ja personaalne tähtsus säilinud; USA

Tabel 1. Maad, millele kolmes juhtivas Eesti päevalehes osutati kõige enam tähelepanu 1993-2003

(maade järjestus 2002-2003 andmete põhjal, % kõigist teiste maadega seonduvatest lugudest ja koht pingereas)

	1993-4		1995-7		1998-9		2000-1		2002-3
	%	Koht	%	Koht	%	Koht	%	Koht	%	Koht	Artikleid nädalas ühe päevalehe kohta
USA	10.4	2.	12.6	2.	18.5	2.	25.4	1.	29.3	1.	9.4
Venemaa	38.9	1.	29.8	1.	26.5	1.	21.7	2.	14.8	2.	4.8
Soome	8.2	3.	11.8	3.	9.1	3.	9.1	3.	8.8	3.	2.8
Suurbritannia	2.8	8.	3.5	8.	5.0	7.	5.9	5.	7.4	4.	2.4
Saksamaa	7.1	4.	5.8	5.	8.1	4.	5.9	4.	5.7	5.	1.8
Rootsi	5.6	5.	5.4	6.	5.7	6.	5.2	6.	5.3	6.	1.7
Prantsusmaa	2.0	10.	2.9	9.	2.0	9.	3.1	8.	4.7	7.	1.5
Läti	4.7	6.	6.3	4.	6.4	5.	3.5	7.	4.1	8.	1.3
Itaalia	1.3	16.	1.4	14.	1.2	14.	2.1	11.	3.1	9.	1.0
Leedu	3.6	7.	4.7	7.	3.4	8.	2.2	10.	2.4	10.	0.8
Iisrael	2.8	9.	1.2	16.	1.9	10.	2.2	9.	1.9	11.	0.6
Taani	1.9	11.	2.0	10.	1.2	13.	1.6	13.	1.7	12.	0.5
Norra	1.1	17.	1.7	13.	1.2	15.	1.7	12.	1.5	13.	0.5
Poola	1.7	14.	2.0	11.	1.6	11.	1.3	15.	1.5	14.	0.5
Hispaania	0.4	24.	0.5	24.	0.6	23.	1.2	16.	1.3	15.	0.4
Kokku	100		100		100		100		100		32.2

Allikas: Rahvaraamatukogu

 

positsioon on olnud stabiilne nii majandus-, kultuuri- kui personaalses ruumis, kusjuures ta on  vaid kultuuriruumis Eestile väga tähtsate maade hulgas (Vihalemm 2004a).

Seega võib lugeda põhjendatuks väidet, et ajalehtede tähelepanu kardinaalset muutumist saab käsitleda USA kujunemisena peamiseks poliitiliseks jõukeskmeks Eesti ja teiste Ida-Euroopa maade jaoks ning Venemaa poliitilise mõjujõu pideva vähenemisena, kusjuures Venemaale osutatava tähelepanu eriti tugev langus on olnud 2002-2003, NATO viimase laienemise perioodil, ning USAle osutatava tähelepanu eriti tugev tõus 2000-2001, mida võib vaadelda otsustava perioodina NATO viimase idalaienemise ettevalmistamisel.

Tabel 1 näitab Soomele, Rootsile ja Saksamaale osutava tähelepanu suhtelist stabiilsust, mida võib käsitleda nende poliitilise tähtsuse püsimisena stabiilsena, sest majanduslikus, kultuurilises ja personaalses läheduses on toimunud olulisi muutusi – Soome absoluutne domineerimine on asendunud veidi mõõdukama domineerimisena, Saksamaa tähtsus on kõikjal tõusnud, mõnevõrra on suurenenud Rootsi majanduslik tähtsus (Vihalemm 2004a).

Suurbritanniale osutava tähelepanu suurt tõusu (2,4% kõigist välisriike puudutavatest artiklitest 1993 ja 8,4% 2003) saab seletada tema kui EL ühe juhtriigi poliitilise tähtsuse tõusuga Eesti jaoks. Sama kehtib ka Prantsusmaa kohta, kuigi muutus on siin väiksem (2,0% kõigist välisriike puudutavatest artiklitest 1993 ja 5,2% 2003) ja tõusnud on ka Prantsusmaa kultuuriline tähtsus, samal ajal kui Suurbritannia positsioonis majandus-, kultuuri- ja personaalses ruumis ei ole toimunud olulisi muutusi (Vihalemm 2004a).

Oluline on esile tõsta ka Itaaliale ja Hispaaniale Eesti ajalehtedes osutatava tähelepanu tõusu. Sedagi võib seletada nende poliitilise tähtsuse tõusuga, aga ka asjaoluga, et inimeste osakaal, kellel on isiklikke kontakte nende maadega, on juba ligemale 10%. Seejuures on poliitiline (ja kultuuriline[i]) positsioon olulisem positsioonist personaalses ruumis – ka Kreekas ja Türgis käinute osakaal läheneb kümnendikule elanikkonnast, kuid nendele osutatav tähelepanu ajalehtedes on üsna vähene.

Seega kinnitab eri maadele osutatava tähelepanu analüüs päevalehtede pikemates artiklites meie oletust, et selles tähelepanus kajastub eeskätt nende maade positsioon poliitilistes suhetes.

Kas sedasama saab väita ka siis, kui ka ajalehtede lühiuudistes osutatav tähelepanu arvesse võtta?

 

3. Erinevate maade representatsioon päevalehtedes 2003-2004

3.1. Vaatlusmaterjal ja uurimismeetod

 

Järgnev analüüs tugineb Deniss Rutsheikovi ja Kajar Kase seminaritöödele TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas (2004).

Vaatluse all olid kvaliteet- ja tabloidajaleht ühelt poolt ning eesti- ja venekeelsed ajalehed teiselt poolt - Postimees kui tiraaži ja lugejaskonna poolest kõige suurem eestikeelne kvaliteetleht, SL Õhtuleht kui kõige suurem eestikeelne tabloid ja Molodjož Estonii kui kõige suurem venekeelne päevaleht Eestis, mida võib kvalifitseerida kvaliteetlehena, kuid millel on ka tabloidlehe omadusi.

Uurimuses kasutasime Robert Stevensoni poolt (1984, 1996) väljatöötatud meetodit. Uurimusmeetodina kasutasime kontentanalüüsi, kus analüüsiühikuks on olnud lugu. Valimisse läksid lood, „milles on selge rahvusvaheline element“ (Stevenson 1996) - mis käsitlevad sündmusi välismaal või välismaiste sündmuste ja isikute seost Eestiga. Nii näiteks lugu, mis käsitleb Leedu peaministri visiiti Eestisse, läks valimisse.

Kodeerimisel kasutasime ainult lehtede põhiosasid, jättes kõrvale lisad, samuti ka spordi- ja kuulutusteleheküljed.

Lood, kus välisriiki mainiti vaid lühidalt, ei läinud kodeerimisele. Näiteks lugu sisemajandusest, kus lõpus oli mõni lause Eesti krooni positsioonist välisturgudel, jäi valimist välja. Kodeerimisele võtsime aga näiteks loo Michael Jacksonist või kurioosumiloo, mis rääkis hiiglaslikust pandast Austraalias, sest esimene representeerib USA popkultuuri, teine Austraalia loomamaailma. Samas näiteks majanduslugu, mis rääkis Nokia kontserni majanduslikest tulemustest, või Honda uuest mudelist, ei läinud valimisse, kuivõrd nendes ei seostatud Nokiat Soomega ja Hondat Jaapaniga. Maa ei olnud loo seisukohalt oluline, mistõttu eeldasime, et maa ei olnud oluline ka lugeja jaoks.

Kategooriate süsteem ja valim lähtusid Stevensoni uurimustest (1984, 1996).

Valimi moodustamisel kasutasime Stevensoni põhimõtet võtta üks järjest nädal ja kaks nädalat, mis on koostatud poole aasta peale jaotatud päevadest (composite week). Täisnädalaks valisime 2004. a veebruari teise täisnädala (9.-14. veebruar). Koostatud nädala päevad valisime 2003. a teisest poolaastast, kasutades iga kuu esimese ja kolmanda nädala järjest nädalapäevi (juuli esimese nädala esmaspäev, juuli kolmanda nädala teisipäev, augusti esimese nädala kolmapäev, augusti kolmanda nädala neljapäev jne kuni laupäevani ja siis otsast peale). Seega kokkuvõttes kodeerisime 18 päeva lehed.

 

3.2. Tähelepanu eri maadele peamistes Eesti ajalehtedes 2003-2004

3.2.1. Lugude arv ja suurus

 

Vaadeldud 18 päeva jooksul avaldasid kolm väljaannet erineval arvul rahvusvahelise fookusega lugusid (edaspidi nimetatud välislugudeks). Ootuspäraselt oli Postimees avaldanud rohkem välislugusid kui SL Õhtuleht sama perioodi jooksul (vastavalt 325 ja 204). Mõnevõrra ootamatult selgus, et Molodjož Estonii pöörab rohkem tähelepanu välismaal toimuvale kui eestikeelsed ajalehed, seda ka siis, kui Venemaal toimuva kajastamist mitte arvestada (417 välislugu, millest 114 puudutas Venemaad, samal ajal kui Postimehe puhul on vastavad arvud 325 ja 50).

Uurimuses vaatlesime välislugude suurust, jaotades seda kolmeks kategooriaks: külje suurim lugu, keskmine lugu, veerunupp. See on oluline jaotus, sest erineva suurusega lugude väärtus (tähtsus ajalehe ja lugeja jaoks) on erinev. Tabel 2 näitab, kui palju eri suurusega välislugusid oli kolme väljaande uuritud numbrites.

Nendest andmetest on veelgi paremini näha, et tabloidleht väärtustab uudiseid välismaalt vähem kui kvaliteetleht – umbes 60% SL Õhtulehe välislugudest on veerunupud, mis koosnevad tavaliselt ühest kuni kolmest lõigust. Nagu lugude arv, kinnitab ka avaldatud lugude suurus, et Molodjož Estonii pöörab rohkem tähelepanu välismaal toimuvale – kaks kolmandikku uuritud lugudest oli suuremad kui veerunupud, samal ajal kui Postimehel oli pikemaid lugusid veidi üle poole.

 

Tabel 2. Kolmes väljaandes avaldatud välislugude suurus

 

 

3.2. Välislugude modaalsus

 

Igas uuritavas loos uurisime loos kajastatava sündmuse modaalsust: kas kajastus oli positiivne, negatiivne või neutraalne/nii positiivne kui negatiivne (vt tabel 3).

 

Tabel 3. Kolme väljaande välislugude modaalsus

 

 

Selgus, et välislood Eesti päevalehtedes on pigem negatiivse kui positiivse iseloomuga, kuid see vahe ei ole väga suur (alla 10%). Kõige rohkem on neutraalse iseloomuga lugusid, kuid ükski modaalsus ei ole tugevasti domineeriv.

Väljaannete lõikes aga näeme huvitavaid erinevusi. SL Õhtuleht eelistab selgelt negatiivset sündmustekäsitlust – 41% (mis on tüüpiline tabloidlehele üldiselt – ka tabloidlehe siseuudistes domineerivad skandaalsed, konfliktsed lood). Samas on positiivsete lugude osakaal kõige väiksem Postimehes (21%), kus selgelt domineerivad neutraalse iseloomuga lood (44%).

Selgus, et kõige „positiivsem“ ajaleht on Molodjož Estonii, kus on negatiivse iseloomuga välislugusid kõige vähem (31%) ning positiivse iseloomuga lugusid kõige rohkem (37%). Ühte võimalikku seletust on võimalik leida temaatilisest jaotusest – nimelt on venekeelses lehes kõige rohkem lugusid human interest ja kurioosumite valdkonnast, mis on aga reeglina positiivse modaalsusega.

 

3.3. Välislugude teemad

 

Oma uurimuses määratlesime iga välisloo puhul üks-kaks peamist teemat, et näha, mis valdkondadega tuleb seostada Eesti päevalehtede välislugusid (vt tabel 4).

Kui me vaatame, missugused on Eesti päevalehtede välisuudiste teemad üldiselt, siis näeme huvitavat pilti. Kaks sagedasemat valdkonda on nö hard news – rahvusvaheline ning kodumaine poliitika. Neile järgnevad kaks soft news valdkonda – human interest ja kurioosumid ning meelelahutus. Viies ja kuues teema on välislugudes sageduse poolest jälle hard news valdkonnad – rahvusvaheline konflikt ning rahvusvaheline majandus.

Siit võime järeldada, et meie hüpotees leidis kinnituse – välisuudised on kõige sagedamini poliitika valdkonnast. Kui kõik poliitikaga seotud teemad kokku võtta, moodustavad need 46% välislugudest.

Tabelist 4 näeme seejuures selget erinevust eri väljaannete temaatikas.

Esiteks paistab silma käsitlevate teemade vähesus SL Õhtulehes – Postimees ja Molodjož Estonii seostavad välismaaga erisugusemaid teemasid. Üks võimalik seletus on see, et SL Õhtulehes oli lihtsalt vähem lugusid, seega ka väiksem tõenäosus erinevate teemade järele. Kuid seda võib seletada ka sellega, et tabloidleht ei lähe reeglina süvitsi ja käsitleb vaid teatud sorti probleeme – seal on vähem analüüsivaid lugusid, mis räägivad spetsiifilistest teemadest.

 

Tabel 4. Välislugude teemad kolmes väljaandes (sulgudes koht iga väljaande teemade pingereas )

 

Teine oluline tendents, mis eristab SL Õhtulehte, on human interest ja meelelahutuslike teemade selge ülekaal lehe välislugude valdkondade seas. Võrreldes teiste lehtedega on nende teemade osakaal kõigi lugude seas märksa suurem. Siinkohal väljendub tabloidlehe spetsiifika, mille prioriteetne funktsioon ei mitte informeerimine, vaid meelelahutus.

Postimehes olid aga SL Õhtulehe lugude kaks kõige populaarsemat valdkonda  vaid vastavalt 7.-9.  ja 10. kohal (meelelahutus ja kuulsused; human interest ja kurioosumid). Rahvusvaheline ja kodumaine poliitika ning majandus on need valdkonnad, millega seonduvalt avaldab välislugusid Postimees. Võrreldes teiste lehtedega on Postimehes laialdasem ka rahvusvaheliste konfliktide käsitlemine, mis kuulub samuti rahvusvahelise poliitika valdkonda.

Huvitav, et selliseid negatiivse modaalsusega nähtusi nagu kuritegevus, loodusõnnetused, katastroofid, terrorism ja poliitiline vägivald kajastavad kõik kolm väljaannet võrdse osakaaluga. Kultuuri või ajalooga seotud teemad on ka enam-vähem võrdselt kajastatud – Postimeest ja SL Õhtulehte võrreldes on erinevus selles, et esimene kajastab kultuurisündmusi võrreldes teiste valdkondadega natuke rohkem.

 

 

3.4. Välislugudes esinevad riigid

 

Kõige rohkem huvitas meid küsimus, mis maadest kirjutavad Eesti päevalehed ja mis pilti maailmast seeläbi kujutavad (vt tabel 5). Selgus tendents, millest rääkisime eespool pikemate lugude põhjal tehtud analüüsis - selgelt domineerivad kaks maad: USA ja Venemaa. Mõlemast neist kirjutati üle kahe korra rohkem kui ükskõik mis teisest riigist.

Kolmandal kohal oli Euroopa Liit, mille liige uuritaval ajaperioodil Eesti veel ei olnud, kuid millest seoses äsjase euroreferendumiga ja läheneva liitumisega palju räägiti. Oluline on märkida, et Euroopa Liit tähendas antud juhul seda, et tegelaseks oli EL tervikuna, mitte mõni liikmesriik

Neljandal kohal oli Suurbritannia, mis kinnitab tema poliitilise mõjujõu kasvu, millest eespool pikemate lugude analüüsis juttu oli. Esinemissageduse esikümnes on ka teised EL juhtriigid – Saksamaa ja Prantsusmaa.

 

Tabel 5. Riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide pingerida välislugudes

Riik, organisatsioon	Esinemise arv	% koguarvust
1 USA	222	14,1
2 Venemaa	200	12,7
3 EL	95	6,1
4 Suurbritannia	81	5,2
5 Iraak	70	4,5
6 Läti	56	3,6
7 Soome	48	3,1
8 Saksamaa	44	2,8
9 Prantsusmaa	37	2,4
10 Leedu	32	2,0
11 Itaalia	25	1,6
12 Rootsi	23	1,5
13 Hiina	20	1,3
14 NATO	19	1,2
15 ÜRO	19	1,2
16 Iisrael	19	1,2
17 Palestiina	18	1,1
18 Türgi	15	1,0
Kokku	1569	100,0

 

 

Sõjaliste konfliktide tõttu räägiti lehtedes palju Iraagist, aga ka Iisraelist ja Palestiinast.

Kuigi me leiame sellest tabelist kõik Eesti naabrid  (Venemaa, Läti, Soome, Leedu, Rootsi), kinnitavad need andmed oletust selle kohta, et päevalehtedes kajastub eeskätt poliitiline ruum.   Vaatamata Põhjamaadel on domineerivale positsioonile Eesti majandus-, kultuuri- ja personaalses ruumis, ei ole nad oma tagasihoidlikuma poliitilise tähtsuse tõttu domineerivad Eesti päevalehtede välislugudes.

 

3.5. Riikide kajastatus erinevates väljaannetes

 

Tabel 6 näitab, mis maad esinesid välislugudes kõige rohkem. Seejuures jätsime analüüsist, välja veerunupud, et tulemused oleksid lehtede lõikes paremini võrreldavad. Tabelis 6 on toodud  andmed nende riikide kohta, mis esinesid antud ajalehe välislugudes vähemalt viis korda.

Tabelist 6 näeme, et Postimehe välislugudes domineerivad selgelt USA ja Euroopa Liit – hetkel Eesti kaks kõige tähtsamat välispoliitilist partnerit (arvestades Eesti vastset kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu). Kõik naabrid leiavad Postimehes suurt kajastust. Tähelepanuväärne on Suurbritannia suur roll. Üldiselt võib Postimehe skeemi maade esinemise kohta välislugudes kirjeldada niiviisi: USA, Euroopa suurriigid, Eesti naabrid ja konflikt Iraagis.

 

 

Tabel 6. Välislugudega seondunud riikide pingerida eri väljaannetes

Postimees		SL Õhtuleht		Molodjoz Estonii
Koht pingereas, riik	Esinemiste arv	Koht pingereas, riik	Esinemiste arv	Koht pingereas, riik	Esinemiste arv
1.USA	43	1.USA	22	1.Venemaa	90
2.EL	35	2.Venemaa	13	2.USA	50
3.Venemaa	24	3.Suurbritannia	10	3.EL	20
4.Iraak	15	4.EL	10	4.Suurbritannia	19
5.Suurbritannia	13	5.Iraak	7	5.Iraak	13
6.Soome	12	6.Soome	5	6.Läti	11
7.Saksamaa	8	7.Rootsi	5	7.Prantsusmaa	10
8.Rootsi	8			8.Iisrael	9
9.Prantsusmaa	6			9.Palestiina	8
10.Läti	5			10.Itaalia	7
				11.Leedu	7
				12.Jaapan	6
				13.Saksamaa	5
				14.Egiptus	5

 

 

SL Õhtulehe maade pingerida on sarnane Postimehega. Välislugudes domineerib USA. Suhteliselt sarnastel kohtadel on USAle järgnevad Venemaa ja Euroopa Liit. Kui mainisime, et Postimehe puhul on tähelepanuväärne Suurbritannia roll, siis SL Õhtulehe puhul on selle riigi osatähtsus välislugudes veelgi suurem. Üldiselt näeb lehe skeem maade esinemise kohta välislugudes niiviisi: USA, Venemaa, Euroopa ja eriti Põhjamaad ning konflikt Iraagis

Hoopis teistsugust pilti näeme Molodjož Estonii välislugude puhul. Siin domineerib ilmselgelt üks riik – Venemaa. Väga tugeval positsioonil on ka sellele järgnev USA. Sarnaselt eestikeelsete ajalehtedega kirjutab Molodjož Estonii palju Euroopa Liidust ning Suurbritanniast. Tabelist leiame teisedki Euroopa Liidu suurriike – Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Võrreldes eestikeelsete päevalehtedega kajastab leht rohkem sündmusi Balti naaberriikides, Lätis ja Leedus. Näeme ka, et Molodjož Estonii pöörab palju tähelepanu Iisraeli-Palestiina vahelisele konfliktile. Üldiselt võib kirjeldada lehe skeemi maade esinemise kohta välislugudes niiviisi: Venemaa, USA, Euroopa Liit ja eriti suurriigid, Baltimaad ning konfliktid Iraagis ja Iisraelis.

 

 

3.6. Maailm, mida kujundavad Eesti päevalehed

 

Gould & White (1974) ja Haynes (1981), uurides inimeste kujutluskaarte omast riigist/ regioonist, palusid neil joonistada oma riigi/ regiooni kaardi. Vastavalt sellele, kui põhjalikud olid kaardi erinevad osad ja kuivõrd joonistatud kaart vastas tegelikule pildile, võis öelda, mis piirkonnad on inimestele rohkem tuntud, kui palju nad ühest või teisest kohast teavad, ning teha oletusi ka selle kohta, kust informatsioon nendeni jõuab.

Üritame ülaltoodud andmete põhjal teha midagi samalaadset. Proovime joonistada sellised kaardid maailmast, nagu see on kujutatud erinevates Eesti päevalehtedes. Lähtudes sellest, kuipalju ühest või teisest riigist on kirjutanud ja kas seda on tehtud suurtes või väikestes lugudes, koostasime antud riigi kajastamise indeksi. Iga mainimise eest külje suurimas loos sai antud riik kolm punkti, külje keskmises loos kaks punkti ning veerunupus ühe punkti. Punktide koguarvu leidmise järel joonistasime iga riigi kontuuri antud ajalehe poolt kujundatavale maailmakaardile (kujutluskaardile). Näiteks kui antud riik kogus vaadeldud Postimehe  välislugude põhjal 50 punkti, joonistasime selle riigi kontuuri Postimehe poolt loodud kujutluskaardile nii, et see koosnes 50 ühikust (ruudust).

Lähtuvalt selliselt arvutatud indeksist joonistasime Postimehe (vt joonis 1), SL Õhtulehe (vt joonis 2) ja Molodjož Estonii (vt joonis 3 ) poolt kujundatavad maailmakaardid.

Neid kujutluskaarte analüüsides märkame, et kõikide väljaannete puhul on täheldav üks tendents: kogu Ladina-Ameerika puudub peaaegu täielikult. Põhja-Ameerikast kajastatakse ainult USA sündmusi. Aafrika leiab kõikides päevalehtedes väga vähest kajastatust. Aasia on natuke paremal positsioonil, kuid põhiliselt jõuavad Eesti päevalehtedest sündmused vaid teatud riikidest (Hiina, Jaapan, Tai). Huvitav, et Kesk-Aasia ja Kaukaasia on ajalehtedest täiesti välja jäetud (peale Gruusia) – side endiste Nõukogude Liidu vabariikidega on kaotatud.

Üldiselt domineerivad kõigis kolmes väljaandes Euroopa ja USA. Ebaproportsionaalselt suured on eelkõige Eesti lähimad naabrid – Läti, Soome, Venemaa, Rootsi, Leedu, aga ka Suurbritannia, mis on Euroopa riikidest kõige kajastatavam maa kõikides päevalehtedes (kui Venemaa välja jätta). Seega leidis kinnituse meie hüpotees, et päevalehtede välislood keskenduvad sündmustele oma regioonist ühelt poolt ning maailma mõjukeskustest/ suurriikidest teiselt poolt,.

Ebaproportsionaalselt suured on sõja tõttu kõigis kolmes päevalehes Iraak, Iisrael ja Palestiina.

Kui vaadata kvaliteet- ja tabloidajalehe eripära kujutluskaardi loomisel, siis eelkõige paistab silma, et Postimehe maailm on palju kirjum – kvaliteetleht kirjutab rohkematest riikidest, rohkematest piirkondadest. SL Õhtuleht kajastab mõningaid riike ebaproportsionaalselt rohkem kui kõiki teisi (näeme, et on selge vahe USA, Venemaa, Suurbritannia, Soome, Läti, Rootsi, Saksamaa ja Iraagi ning ülejäänud maailma kajastamise vahel).

Eestist kultuuriliselt ja geograafiliselt kauged kohad ei leia SL Õhtulehes peaaegu üldse kajastamist (peale sõjakonfliktis olevate maade, mis on pidevalt maailma meedia agendas).

Kuid prioriteetriigid on Postimehel ja SL Õhtulehel sarnased: USA, Venemaa, Suurbritannia, Soome, Rootsi, Läti, Iraak.

Postimehe ja Molodjož Estonii põhiline erinevus paistab kohe silma: Venemaal on venekeelses lehes selgelt suurem roll. Kolm esimest riiki on aga mõlemal lehel samad: USA, Venemaa, Suurbritannia (ainult et eestikeelses lehes domineerib USA ja venekeelses Venemaa).

Kuid kui me vaatame nendele liidritele järgnevaid riike, esineb siinkohal märkimisväärseid erinevusi. Postimees kirjutab rohkem Põhjamaadest, Molodjož Estonii Baltimaadest. Mõlemad faktid on ennustatavad, kui võtame arvesse eestlaste ja mitte-eestlaste personaalse rahvusvahelise ruumi eripära (Vihalemm 2004b).  Eestlaste jaoks on kõige olulisemad riigid Põhjamaad (eelkõige Soome ja Rootsi). Mitte-eestlased on aga säilitanud rohkem personaalseid sidemeid Läti ja Leeduga, nendel on ka eestlastest suurem huvi Balti naabrite juures toimuvate sündmuste vastu. Huvitav, et venekeelne leht kajastab palju rohkem sündmusi Prantsusmaal. Seda võib ehk tõlgendada vene kultuuri kauaaegsete sidemetega prantsuse kultuuriga.

Vastupidiselt ootustele ei leia Ukraina ja Valgevene suurt kajastatust venekeelses ajalehes. Siinkohal ei ole näha mingit erinevust Postimehest. Valgevenest näiteks ei kirjutanud kumbki leht

vaadeldud numbrites midagi.

 

 

4. Kokkuvõte

 

Mõlema ülalesitatud analüüsi tulemused, nii tähelepanu jaotumine pikemates ajalehelugudes 1993-2003 kui erinevate maade representatsioon lühiuudistes ja pikemates välislugudes 2003-2004 kinnitavad meie oletust, et päevalehtede tähelepanu pingerida saab käsitleda rahvusvahelise poliitilise ruumi indikaatorina.

Kolme eritüübilise päevalehe välislugude analüüs 2003-2004 võimaldas seejuures välja tuua nii ühisjooni kui erinevusi ajalehtede vahel. Kõigis kolmes vaatlusaluses päevalehes domineeris välislugude temaatikas kaks väga erinevat valdkonda: ühelt poolt rahvusvaheline ja kodumaine poliitika, teiselt poolt meelelahutus ja üldhuvitavad teemad. Esimene teemade ring oli seejuures tugevas ülekaalus Postimehes, teine SL Õhtulehes. Molodjož Estonii sarnaneb käsitletavate teemade struktuuri poolest rohkem Postimehega, kuid on täheldatavad ka tabloidlehe elemendid (suhteliselt palju meelelahutuslikke materjale).

Nii pikemate lugude kui kõigi välislugude analüüsi põhjal domineerivad Eesti päevalehtedes kaks riiki: USA ja Venemaa.

2003-2004 välislugude analüüsis järgnesid nendele Euroopa Liit tervikuna, Suurbritannia, teised Euroopa suurriigid, Põhjamaad, Baltimaad ja rahvusvaheliste konfliktide paigad. Ka siin leidub põhimõttelisi erinevusi kolme vaadeldud väljaande vahel. SL Õhtuleht kirjutas eeskätt teatud üksikutest maadest, Postimehe ja Molodjož Estonii poolt esitatav maailmapilt on rikkam. Venekeelse ajalehe jaoks on palju tähtsamal kohal Venemaa, küllalt olulised ka teised Baltimaad, eestikeelsete lehtede jaoks on olulisemad Põhjamaad.

Kui rääkida maailmast üldiselt, siis selgus, et sellised maailmajaod nagu Ladina-Ameerika ja Aafrika ja suur osa Aasiast kas ei leia kas üldse kajastust Eesti päevalehtedes või on see väga vähene. Ajalehtede poolt kujundatavad kujutluskaardid on mõjutatud eeskätt erinevate maade poliitilisest mõjujõust ja interaktsiooni intensiivsusest, milles on olulisel kohal regionaalne ja kultuuriline kokkukuuluvus.

 

Kasutatud kirjandus

 

Gould, P. & White, R. (1974). Mental Maps. New York, Baltimore: Penguin Books Inc.

Haynes, R. M. (1981). Geographical Images and Mental Maps. Macmillan Education.

Kase, K. (2004). Rahvusvahelise sotsiaalse ruumi representatsioon ajalehes Postimees. Seminaritöö, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.

Rutsheikov, D. (2004). Kujutluspilt maailmast, mida on loonud Postimees, SL Õhtuleht  ja Molodjoz Estonii aastatel 2003-2004. Seminaritöö, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.

Stevenson R. L. (1984). Research Methodology. In R. L. Stevenson & Shaw, D. L. (eds.), Foreign News and the New World Information Order. Iowa: Iowa State University Press.

Stevenson R. L. (1996). Remapping the News of the World. Global News-Flow. http://www.ibiblio.org/newsflow/results.

Vihalemm, P. (1997). Changing National Spaces in the Baltic Area. In M. Lauristin & P. Vihalemm, P.  with K.E. Rosengren & L. Weibull (eds), Return to the Western World. Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition. Tartu: Tartu University Press.

Vihalemm, P. (1998). Sotsiaalne ruum eurointegratsiooni tegurina. Eesti inimarengu aruanne 1998. Tallinn: ÜRO arenguprogramm. Kättesaadav elektrooniliselt: www.iiss.ee 

Vihalemm, P. (1999). Changing Baltic Space: Estonia and its Neighbors. Journal of Baltic Studies, 30. 3. Fall 1999, 250-269.

Vihalemm, P. (2004a). Integration of Baltic countries with the European social space. Paper presented at the ESA Media Research Network Conference “New Directions in European Media”, Thessaloniki, 5-7 November 2004

Vihalemm, P. (2004b). Maailm Eestist väljaspool: kogemus ja kontaktid, huvid ja hoiakud. Rmt.: V. Kalmus, M. Lauristin & P. Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim.), Eesti elavik 21.sajandi algul: Ülevaade uurimuse "Mina. Maailm .Meedia" tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.