Sissejuhatus

Suitsetamine on kogu maailmas laialt levinud ja seda vaatamata sellele, et suitsetamise kahjulikkusest tervisele on palju räägitud. Enamik inimesi alustab suitsetamisega väga noorelt (enne 18 eluaastat) (Lloyd- Richardson et al. 2002, Smith, Stutts 1999, Lampkin, Houston 1998). Ka on kindlaks tehtud, et mida nooremalt inimene suitsetamist alustab, seda suurem on tõenäosus, et ta satub sõltuvusse ning hakkab regulaarselt suitsetama ka täiskasvanueas (Lampkin, Houston 1998; Chassin et al. 1990). Seetõttu on suitsetamise ennetustöös noored väga oluliseks grupiks ning nende käitumise ja valikute tagamaad vajalikuks uurimisvaldkonnaks.

 

Noorte suitsetamise ennetamiseks on kõige levinumad strateegiad tubakareklaami keelustamine; müügipiirangute kehtestamine alaealistele; toodete märgistamise ja kujundamisega seonduv; tubakatoodete hinna tõstmine; tubakatoodete müügi keelud toitlustusasutustes, õppeasutustes, tervishoiuasutustes, spordihoonetes, kaubandus-ettevõtetes jne;  terviseedendamine koolides ning noortele suunatud meediakampaaniad (Willemsen, DeZwart 1999). Selleks, et tulemuslikumaid strateegiaid välja töötada ning neid efektiivselt juurutada, on vaja täpsemalt teada, missugused faktorid, missugusel määral noortele mõju avaldavad.

 

Koolinoored on tundlikus eas, kus nende käitumist mõjutavad paljud tegurid. Väga tähtsaks just suitsetamiskäitumise valguses on osutunud noorte jaoks oluliste, lähedaste inimeste mõju. Käesoleva artikli eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutavad pereliikmete ja sõprade suitsetamisharjumused koolinoorte suitsetamiskäitumist. Autorid viisid selleks enda poolt koostatud ankeedi põhjal empiirilise uurimuse läbi aastatel 2000 ja 2002. Osales ligikaudu 600 õpilast vanuses 15-19. Andmete statistilisel analüüsimisel kasutatakse logistilist regressiooni andmetöötluspaketiga SPSS.

 

Teoreetiline tagapõhi

Varasemad uurimused on näidanud, et noored, kelle sõbrad ja/või õde-vend ja/või vanemad suitsetavad, tarvitavad ka ise suurema tõenäosusega sigarette võrreldes nendega, kellel suitsetavaid lähedasi pole (Bobo, Huster 2000, Distefan et al. 1998, Sun et al. 1998, Hu et al. 1995, Flay et al. 1994, Andrews, Alchin 1994). Näiteks Alexander et al. (2001) on kindlaks teinud, et kui inimese lähemas tutvusringkonnas pooled suitsetavad, siis on ta kaks korda suurema tõenäosusega ka ise suitsetaja võrreldes kellegagi, kelle lähedaste tuttavate hulgas suitsetajad pole. Rogovska (1996) on saanud tulemuse, mis näitab, et kui sotsiaalses keskkonnas suitsetab näiteks neli või enam inimest, siis on inimesel kuus korda suurem tõenäosus suitsetama hakata. Samuti on Van Roosmalen ja McDaniel (1992) leidnud, et inimesel, kellel on suitsetavaid sõpru, on seitse korda suurem tõenäosus olla samuti suitsetaja. West ja Sweeting (1999) tulemus näitab, et kui inimese väitel “mõned” tema sõpradest suitsetavad, siis on neli korda suurem ja kui “enamik” sõpradest suitsetavad kümme korda suurem tõenäosus suitsetama hakata võrreldes nendega, kel suitsetavaid sõpru pole. Samuti, kui õde- vend suitsetavad, on noore tõenäosus saada regulaarseks suitsetajaks kaks korda suurem.

 

Senitehtud uurimustes noorte suitsetamiskäitumise kohta võib esile tuua kolm suundumust:

 

1.      Analüüsitakse peamiselt sõprade mõju noorte suitsetamiskäitumisele (näiteks Abel et al. 2002, Schofield et al. 2001, Unger et al. 2001). Tuuakse välja, kuidas ja kes sõpradest mõjutab noori kõige rohkem.

 

Üldiselt näitavad tulemused, et kõige suurem mõju on mitte lihtsalt tuttavatel ja suuremal sõpruskonnal, vaid lähedastel sõpradel või parimal sõbral (näiteks Alexander et al. 2001, Horn et al. 2000,  Wang et al. 1997, Øygard et al. 1995). Põhjenduseks tuuakse, et suitsetamine on teiste pealt õpitud käitumisviis ja mida rohkem koos ollakse ja mida lähedasem ning olulisem on side, seda rohkem kujunevad välja hoiakud, uskumused ja käitumisviisid, mis soodustavad suitsetama hakkamist. Oluline on märkida ka, et suur osa inimesi proovib suitsetamist esimest korda mitte üksi, vaid ikka sõbra, sõprade seltsis (Ennett, Bauman 1993). Sõbrad annavad noortele oma käitumisega eeskuju, kujundavad sotsiaalseid norme jne.

 

2.      Keskendutakse pereliikmete uurimisele (näiteks O'Byrne et al. 2002, Andersen et al. 2002, Tilson et al. 2001) ning selgitatakse välja, kas näiteks ema ja/või isa või hoopis õde- vend mõjutavad noorte valikuid rohkem ning mil viisil see täpsemalt toimub.

 

Küllalt palju on artikleid, kus analüüsitakse vanemate mõju üldiselt ehk siis ei tehta eraldi analüüsi ema ja isa mõju kohta (näiteks Smith, Stutts 1999, Van Roosmalen, McDaniel 1992). Näiteks Lloyd-Richardson et al. (2002) liigitavad vanemad suitsetajaks, kui vähemalt üks neist (kas ema või isa) suitsetab. Seega on jäetud tähelepanu alt välja fakt, et ema ja isa võivad omada laste käitumisele erinevat mõju või avaldada koos suuremat mõju kui üksi. Siiski on küllaldaselt ka neid autoreid, kes on mõlema vanema mõju eraldi välja toonud. Ning siis on saadud tulemuseks, et ema mõju noorte suitsetamiskäitumisele on suurem kui isa mõju (Smith, Stutts 1999, Distefan et al. 1998, Brook et al. 1997, Rogovska 1996).

 

Nagu eelpool öeldud, on perekonnas lisaks lapsevanematele olulisteks noorte suitsetamiskäitumise kujundajateks õed-vennad. Varasematest uurimustest selgub, et õed- vennad on isegi suurema mõjuga kui lapsevanemad (Bothmer et al. 2002, Smith, Stutts 1999; Rogovska 1996, Øygard et al. 1995).

 

3.      Võrreldakse pereliikmete ja sõprade mõju noorte suitsetamiskäitumisele ning vaieldakse selle üle, kumb grupp on tähtsam (näiteks Bothmer et al. 2002, Castrucci et al. 2002, Werner-Wilson 2000).

 

Üldiselt ei ole välja kujunenud ühtset seisukohta, kas pereliikmed või sõbrad on olulisemad noorte suitsetamiskäitumise mõjutajad. Osa teadlasi on kindlal seisukohal, et perekond on tähtsam (näiteks McGahee et al. 2000, Henry 2000, Bolliger, Fagerström  1997 ja Kandel 1996). Samuti on terve hulk neid, kes arvavad, et sõbrad on tähtsamad (nt Olds, Thombs 2001, West, Sweeting 1999, Distefan et al. 1998, Aseltine, Robert 1995, Flay et al. 1994, Ary et al. 1993). Van Roosmalen, McDaniel (1992) on seisukohal, et parim sõber või sõprade grupp on peamiseks noorte mõjutajaks suitsetama hakkamisel.

 

Lisaks on veel neid teadlasi, kes on arvamusel, et mõlemad sotsiaalsed grupid on olulised, aga erinevates tingimustes, erineval viisil ja erinevatel ajahetkedel. Arvatakse nimelt, et lapsevanemate mõju on eriti määrav nooremates vanuserühmades, eakaaslased (sõbrad) aga vanemates vanuserühmades (West, Sweeting 1999, Hoffmann 1994). Werner-Wilson (2000) on leidnud, et sõbrad mõjutavad noorte käitumist lapsevanematest rohkem kui:

• esineb väga tugev ja homogeenne sõprade grupp, kelle hoiakud ja käitumised on vanemate omadest väga erinevad,
• vanemate ja laste omavahelised suhted on halvad,
• vanemate sõnumid ja väärtused on ebareaalsed, silmakirjalikud, vasturääkivad jne,
• noorel jääb puudu enesekindlusest vastu seista grupi normidele.

 

Perekond ja sõbrad mõjutavad noorte käitumist mitmel moel. Näiteks perekonna puhul on äärmiselt olulised traditsioonid ja väärtused, sõprade puhul aga mängib olulist rolli nende poolne sotsiaalne surve. Täpsemalt käsitletakse neid teemasid arutelu osas.

 

Seniste uurimuste kokkuvõttena võib välja tuua, et käesoleva artikli autorite arvates on  tähelepanu alt välja jäänud võimalus, et ainult ühe inimese või üht liiki grupi käitumisviisid ei oma arvatavasti kriitilist mõju noorte otsustele. Kuna reaalses elus on noor korraga kõikvõimalike tegurite mõjuväljas, on pigem oluline analüüsida, missugune on erinevate gruppide liikmete käitumise koosmõju. Ehk siis autorite arvates mõjutavad nii pereliikmed kui ka sõbrad noorte käitumist samaaegselt. Küll võibolla erineval viisil, kuid see mõju on siiski kumuleeruv. Ning ka ainuüksi see, et mida rohkem suitsetajaid, seda suurem tõenäosus suitsetama hakata, pole piisav informatsioon. Vaja oleks täpsemalt välja selgitada, missugused kooslused on eriti suure mõjuga.

 

Meetod

Empiiriline uurimus viidi läbi aastatel 2000 (edaspidi esimene uurimus) ja 2002 (edaspidi teine uurimus) Tartus. Osales 600 keskkooliõpilast. Mõlemad uurimused viidi läbi samades koolides ja kasutati sama ankeeti ning vanusegruppe, kuid osalejad ei olnud samad, sest osa esimeses uurimuses osalenutest oli kooli teise uurimuse ajaks lõpetanud. Kokku saadi 582 korrektset ankeeti. Lõplik valim aastal 2000 oli 292 (mehi nendest 37% ja naisi 63%) ja aastal 2002 –290 inimest (mehi nendest 43% ja naisi 57%). Keskmine vanus oli 16,8 aastat.

 

Uurimuses kasutatud ankeedis olid küsimused selle kohta, missugused tegurid mõjutavad noorte suitsetamiskäitumist. Käesoleva artikli jaoks analüüsiti neid andmeid, mis puudutavad sotsiaalse keskkonna mõju.

 

Selleks koguti järgnevad andmed:

1.      Informatsioon iga osaleja suitsetamisstaatuse kohta:

·        kas olete kunagi suitsetamist proovinud (jah/ei)?

·        kui vana olite juhul, kui proovisite suitsetamist?

·        kas Te praegu suitsetate (jah/ei)?

·        kui suitsetate, siis kui sageli (vähem, kui üks kord nädalas; igal nädalal, aga mitte iga päev; iga päev)?

2.      Küsimused pereliikmete (ema, isa, õde-vend) ja sõprade (parim samasooline sõber, parim vastassoost sõber, pinginaaber2, treeningukaaslane3) suitsetamisstaatuse kohta. Variandid olid, kas vastav inimene käesoleval ajal:

·        suitsetab,

·        ei suitseta.

3. Informatsioon soo, vanuse ja klassi kohta.

 

Andmete analüüsimiseks kasutati logistilist regressiooni, mille abil saab kindlaks teha, kui suure tõenäosusega üks või teine inimene võib osutuda suitsetajaks ning missugustest teguritest see sõltub. Sõltuvaks muutujaks valiti inimese suitsetamisstaatus (1- suitsetab, 0- ei suitseta). Sõltumatuteks muutujateks aga see, kuivõrd inimesele lähedased tuttavad suitsetavad: ema (1- suitsetab, 0- ei suitseta), isa (1- suitsetab, 0- ei suitseta). Analoogiliselt kodeeriti ka õdede-vendade, parima samasoolise sõbra, parima vastassoost sõbra, pinginaabri ja treeningukaaslase suitsetamisstaatus. Veel lisati mudelisse sugu (1- mees, 0- naine).

 

Esimese sammuna lülitati mudelisse kõik sõltumatud muutujad. Seejärel eemaldati sammhaaval ebaolulised muutujad. Olulisuse nivooks valiti 0,05. Kui muutujate valik lõpetati, arvutati välja šansside suhted ja usalduspiirid. Kokku tehti kolm logistilist mudelit: esimese uurimuse, teise uurimuse ja ühendatud andmestiku põhjal. Andmete analüüsimisel kasutati  tarkvarapaketti SPSS.

 

Tulemused

Uurimuse tulemused näitasid, et 71 protsenti osalejatest oli uurimuse momendil suitsetamist proovinud. Kõige sagedasem iga esmakordseks proovimiseks on vanuses 10-15. Regulaarselt suitsetas uurimuse momendil ligi kolmandik (30%) poistest ja ligi viiendik (19%) tüdrukutest. Iga päev suitsetas 21% poistest ja 5% tüdrukutest. Edaspidises analüüsis jagatakse osalejad kahte gruppi:

• “suitsetajad”­– need, kes uurimuse momendil suitsetasid,
• “mittesuitsetajad”– need, kes uurimuse momendil ei suitsetanud.

 

Järgnevalt tehti kindlaks, kui palju on suitsetajaid osalejate sotsiaalses keskkonnas. Jooniselt 1 on näha, et näiteks ema suitsetab 28 protsendil mittesuitsetajatest ja 43 protsendil suitsetajatest. Isa suitsetab 42 protsendil mittesuitsetajatest ja 50 protsendil suitsetajatest jne. Tulemused näitavad selgesti, et nendel, kes ise suitsetavad, on sotsiaalses keskkonnas ka rohkem suitsetavaid eeskujusid. See tulemus on kooskõlas eelnevate uurimuste tulemustega. Kõige suurem erinevus suitsetavate ja mittesuitsetavate noorte vahel tuleb esile parima samasoolise sõbra puhul (mittesuitsetajatest suitsetab parim sõber 26 protsendil ja suitsetajatest 81 protsendil, erinevus 55%). Parima vastassoost sõbra ja pinginaabri puhul on vastav erinevus 35%. Pereliikmete puhul on suurim erinevus õdede- vendade puhul (23%), järgneb ema (15%). Väikseim erinevus on isa puhul.

 

 

Need tulemused näitavad, et suitsetamine on Eesti noorte hulgas tõsine probleem. Ka lapsevanemad ei näita ennast kõige paremast küljest. Eestis üldiselt on suitsetamine samuti probleemiks. Aastal 2002 suitsetas Eestis keskmiselt 18% naistest ja 45% meestest (vanusegruppides 16-64) ning ka aastal 2000 oli suurusjärk sama (Kasmel et al. 2003). Meie uurimuses osalenute emadest suitsetab keskmiselt 36% ja isadest keskmiselt 46%. Seega võib öelda, et emade hulgas on suitsetajate hulk märkimisväärselt (kaks korda) suurem, kui Eesti naiste hulgas keskmiselt.

 

Joonisel 2 näeme, kuivõrd tähtis on see, kui palju noore lähedasi suitsetavad. Selleks liitsime suitsetavate tuttavate arvu noore inimese sotsiaalses keskkonnas. Näiteks, kui suitsetas ainult isa, siis on suitsetavate tuttavate arv 1. Kui suitsetasid ema, isa ja parim sõber, siis on suitsetavate tuttavate arv 3 jne.

 

 

Joonis 2 kinnitab, et nendest noortest, kelle sotsiaalses keskkonnas pole ühtegi suitsetavat inimest, suitsetab 2,2%. Kui üks lähedane inimene on suitsetaja, siis suitsetab 4% noortest. Mida rohkem lähedastest suitsetab, seda rohkem suitsetajaid on noorte hulgas. Näiteks nendest, kellel on neli suitsetavat tuttavat, suitsetab ka ise 54,4% ja nendest, kellel kuus suitsetavat lähedast, suitsetab ka ise 74%. Seega on tulemused kooskõlas eelnevate uurimuste tulemustega, mis on näidanud, et mida rohkem suitsetavaid tuttavaid lähedaste hulgas, seda suurema tõenäosusega on nooruk ka ise suitsetaja. Samas, kui lähedaste inimeste hulgas suitsetajaid pole, siis need noored peaaegu ei suitseta. See näitab jällegi, kuivõrd oluline on sotsiaalne keskkond noorte valikute kujundajana.

 

Järgnevalt esitatakse logistilise regressiooni tulemused. Kõigepealt selgitatakse välja, kuivõrd hästi mudel kirjeldab reaalset olukorda. Kõikidest osalejatest (582) ei suitseta 447. Tabelist 1 näeme, et logistiline regressioon on ennustanud mittesuitsetajate arvuks 415. Seega on mudeli täpsus selles osas 93%. Ainult 7% vastajatest klassifitseeris mudel suitsetajaks, kuid tegelikult nad ei suitseta. Inimene on liigutatud suitsetajaks juhul, kui mudeli järgi on suitsetamise tõenäosus üle 0,5. Kui tõenäosus on alla 0,5, siis on inimene liigitatud mittesuitsetajate hulka. Selgub, et saadud logistiline mudel on iseäranis sobiv mittesuitsetamise ennustamiseks ning kui mudelis sõltumatute muutujatena nimetatud inimesed sotsiaalsest keskkonnast ei suitseta, on väga tõenäoline, et ka uuritav inimene ei suitseta.

 

Tabel 1

Logistilise mudeli poolt ennustatud väärtused ja tegelikud väärtused

 

Uurimuse hetkel suitsetas 135 inimest. Mudel ennustas nende arvuks 65. Seega siin pole mudeli täpsus nii suur, kui eelmisel juhul, sest täpsuse protsent on 48%. Kogu mudeli täpsus on kõrge, täpsemalt 83%. See tähendab, et lähedaste inimeste suitsetamiskäitumise põhjal on võimalik umbes 80 protsendilise täpsusega kindlaks teha, kas inimene ise suitsetab või mitte. Muudele teguritele, näiteks stress, madal enesehinnang (Mazanov, Byrne 2002), madal õppeedukus (O'Byrne et al. 2002), riski vähene tajumine, seiklusjanu (Frankenberger 2004), vanemate sotsiaal-majanduslik staatus (Hagquist 2000) jne jääb seega vaid vähem kui 20%.

 

Kogu andmestiku põhjal tehtud logistiline regressioon andis olulisteks ehk noorte suitsetamiskäitumist mõjutavateks muutujateks kuus välja pakutud sõltumatutest muutujatest. Nendeks on: sugu ning ema, õe-venna, parima samasoolise sõbra, parima vastassoost sõbra ja treeningukaaslase suitsetamiskäitumine. Ebaolulisteks osutusid seega isa ja pinginaabri suitsetamiskäitumine. Kõik olulised muutujad olid positiivse märgiga, mis tähendab seda, et nimetatud sotsiaalse keskkonna liikmete suitsetamine suurendab tõenäosust, et vastav inimene suitsetab. Kõige suuremat mõju avaldab parima sõbra suitsetamisstaatus. Noorukil, kelle parim sõber suitsetab, on 8 korda suurem šanss ka ise suitsetada võrreldes inimesega, kelle parim sõber ei suitseta (vt tabel 2). Alumine usalduspiir on 4,8 ja ülemine 13,6. See tähendab, et kui parim sõber on suitsetaja, siis see suurendab suitsetamise šanssi vähemalt 4,8 korda ja kõige rohkem isegi 13,6 korda.

 

Tabel 2

Logistilise regressiooni tulemused (šansside suhted ja usalduspiirid)

Sõltumatud muutujad	Šansside suhe	Usalduspiirid
		Alumine	Ülemine
Sugu	1,9	1,1	3,2
Ema	1,9	1,2	3,0
Õde-vend	2,3	1,4	3,8
Parim samasooline sõber	8,1	4,8	13,6
Parim vastassoost sõber	2,9	1,7	4,9
Treeningukaaslane	2,2	1,3	3,7

 

 

Järgmine väga oluline tegur suitsetamiskäitumise juures on parima vastassoost sõbra suitsetamisstaatus. Kui parim vastassoost sõber suitsetab, siis on inimese šanss samuti suitsetada keskmiselt 2,9 korda suurem, kui inimesel, kelle parim vastassoost sõber ei suitseta. Usalduspiirid on 1,7 kuni 4,9.

 

Pereliikmetest on kõige suurem mõju õel-vennal. Kui nemad suitsetavad, siis on inimese suitsetamise šanss 2,3 korda suurem. Vanematest on oluline ema (šansside suhe 1,9), aga nagu enne mainitud, isa ei osutunud oluliseks mõjuriks. Logistilise regressiooni tulemused näitavad, et ei saa täpselt öelda, kumb sotsiaalne grupp on noorte suitsetamiskäitumise valguses olulisem, kas pereliikmed või sõbrad, sest mõlemad annavad mudelisse oma panuse.

 

Meessoost osalejate šanss olla suitsetaja on 1,9 korda suurem võrreldes naissoost osalejatega. Seega on poiste võimalus suitsetama hakata suurem. Ka teistes riikides pole selline seaduspära kuigi haruldane (näiteks Horn et al. 2000).

 

Logistilise regressiooni tulemused on kooskõlas teoreetilises osas välja toodud seisukohtadega. Selgus, et ema on olulisem suitsetamiskäitumise mõjutaja kui isa. Ning et pereliikmetest on kõige olulisemad õde-vend. Sõpradest on ülekaalukalt kõige suurema tähtsusega samast soost parim sõber, järgnevad parim vastassoost sõber ning treeningukaaslane. Pinginaabri väljajäämist oluliste muutujate  nimekirjast võib põhjendada sellega, et alati ei saa pinginaabrit ja üldse klassikaaslasi vabalt valida ning seega ei pruugi pinginaaber inimese jaoks arvamusliidriks olla.

 

Logistiline regressioon tehti eraldi ka esimese ja teise uurimuse kohta. Tulemused ei olnud ühendatud andmestiku põhjal tehtud mudeli tulemustest kuigi palju erinevad (vt tabel 3), mis näitab, et kahe aasta jooksul tulemused kuigi palju ei muutunud.  Näeme, et isa ja pinginaabri suitsetamiskäitumine ei osutunud oluliseks ei esimeses uurimuses, teises uurimuses ega ka ühendatud andmestiku lõikes. Kõikides mudelites on aga olulised sugu ning õdede- vendade, parima sõbra ja parima vastassoost sõbra suitsetamiskäitumine. Seetõttu kasutatakse edasises analüüsis ühtse andmestiku põhjal saadud tulemusi.

 

Tabel 3

Logistilise regressiooni olulised muutujad esimeses uurimuses, teises uurimuses ja mõlemas kokku

Sõltumatud muutujad	Esimene uurimus	Teine uurimus	Kokku
Sugu	+	+	+
Ema	+	–	+
Isa	–	–	–
Õde-vend	+	+	+
Parim samasooline sõber	+	+	+
Parim vastassoost sõber	+	+	+
Treeningukaaslane	–	+	+
Pinginaaber	–	–	–

  “ + ” Muutuja on vastavas mudelis oluline

  “ – “ Muutuja pole vastavas mudelis oluline

                                                   

Järgmise sammuna analüüsitakse erinevate tegurite koosmõju noorte suitsetamiskäitumisele. Kaasatakse logistilises regressioonis oluliseks osutunud 5 sotsiaalset muutujat. Tabelis 4 on esitatud seitse noorte suitsetamiskäitumisele kõige suurema mõjuga kombinatsiooni pereliikmetest ja sõpradest. Näeme, et nendest osalejatest, kellel suitsetavad õde-vend, parim samasooline sõber ja parim vastassooline sõber, on uurimuse momendil suitsetajad 71%.

 

Tabel 4

Suitsetavate osalejate protsent vastavalt suitsetavate pereliikmete ja sõprade kombinatsioonidele (seitse kõrgeimat protsenti)

Märkused: ● tähistab seda, et vastav inimene suitsetab

 

 

Järgmine oluline kombinatsioon on parim sõber, parim vastassoost sõber ja treeningukaaslane (sel juhul suitsetab 67% osalejatest). Tuleb tähele panna, et parim sõber on oluline kõigis seitsmes kombinatsioonis. Ema ja õde-vend on olulised kolmel juhul seitsmest. Informatsioon tabelis 4 näitab, kuivõrd tähtis on see, kes noore inimese lähedastest suitsetab. Kui joonisel 2 oli näha, et kui suitsetavad ükskõik millised kaks tuttavat seitsmest, siis oli suitsetavate noorte hulk 14,2%. Samas tabelist 4 näeme, et teatud kombinatsioonide (parim sõber ja treeningukaaslane või õde-vend ja parim sõber) puhul võib kahe inimese suitsetamine anda palju kordi suurema efekti. Sama võib täheldada ka võrreldes kolme ükskõik millise inimese kombinatsiooni joonisel 2 ja teatud kombinatsioone tabelis 4. Kui vaadata aga juhtumit, kus ei ema, ega õde-vend ega parim samasooline sõber ei suitseta, siis nendest noortest suitsetab vaid 3,8%. Seega kinnitab tabel 4 esiteks juba logistilise regressiooni juures saadud tulemust, et olulised pole mitte ainult pereliikmed või sõbrad, vaid mõlemad ja teiseks, et kui noore jaoks olulised inimesed ei suitseta, siis ta ka ise ei suure tõenäosusega ei suitseta. Viimast näitas mäletatavasti ka joonisel 2 esitatu.

 

Arutelu

Uurimuse tulemustest selgus, et noorte suitsetamiskäitumist kujundab pereliikmete ja sõprade käitumise koosmõju. Nagu teooriaosas arutletud, ei ole võimalik täpselt välja tuua, missugune grupp on tähtsam, sest just erinevat tüüpi sõnumid sotsiaalsest keskkonnast annavad arvatavasti noortele teadliku või alateadliku tõuke suitsetama hakkamiseks. On olemas terve hulk teooriaid, mis selgitavad miks ja kuidas noorte jaoks oluliste kaaslaste käitumine mõjutab ka nende käitumist.

 

Kõigepealt on levinud seisukoht, et pereliikmed ja sõbrad mõjutavad noorte käitumist kas otseselt või kaudselt või mõlemal viisil korraga. Näiteks “Akersi sotsiaalse õppimise teooria”4 (ingl Akers` social learning theory) järgi on sotsiaalsel keskkonnal noorte suitsetamiskäitumisele otsene mõju (Flay et al. 1994). See tähendab, et perekond ja sõbrad annavad inimestele otseselt eeskuju, sest noorte jaoks oluliste inimeste jälgimine ja imiteerimine on tõukeks suitsetama hakkamisel (Bobo, Huster 2000). Zhuravleva (2001) on tõestanud, et näiteks peretraditsioonid mängivad sealjuures olulist rolli. Ilma endale teadustamata annavad suitsetavad pereliikmed noortele edasi sõnumi, et selline käitumine on normaalne ja aktsepteeritav. Samuti ajavad lapsevanemad noori segadusse, kui nad räägivad, et suitsetada ei tohi, aga ise seda reeglit ei järgi.

 

Käesoleva artikli valguses võib öelda, et otsene mõju võib olla eriti suur siis, kui tegemist on pereliikmete ja sõprade eeskuju koosmõjuna. Ehk, kui noored näevad, et nii perekonnas, kui ka sõprade hulgas paljud suitsetavad, siis peavad nad seda käitumist loomulikuks ja järgimist väärivaks. Mida rohkem lähedastest inimestest suitsetab, seda vähem taunitavaks võib noor inimene tubaka tarbimist pidada. Noor inimene võib mõelda: “Kui kahjulik see saab olla, kui nii paljud suitsetavad?”.

 

Sotsiaalse keskkonna kaudne mõju on märksõnaks “Põhjendatud tegevuse teoorias” (ingl Theory of reasoned action). Selle teooria järgi on inimese käitumist määravateks teguriteks hoiakud ja sotsiaalsed normid (Patry, Pelletier  2001). Ehk, inimene hakkab suitsetama siis, kui tal on positiivne hoiak suitsetamise suhtes ja ta usub, et tema jaoks olulised inimesed ei pea seda käitumist taunitavaks. Castrucci et al. (2002) on leidnud, et positiivsete hoiakute korral tubakatarbimisse, on regulaarse suitsetamise šanss kolm korda suurem võrreldes negatiivse hoiakuga. Sealjuures kõige levinumad suitsetamisega seotud positiivsed hoiakud olid: suitsetamine aitab lõõgastuda, vähendada stressi, vähendada sotsiaalseid barjääre jne. Unger et al. (2001) on esile toonud järgmised hoiakud suitsetamise suhtes: parim sõber suhtuks minusse paremini, kui ma suitsetaks; noortel inimestel, kes suitsetavad, on rohkem sõpru ja suitsetav noor on populaarne. Ennett ja Baumann (1993) on leidnud, et kui nooruk suhtleb suitsetavate kaaslastega, siis tal on positiivsemad hoiakud suitsetamisse.  Kuna ka pereliikmed jagavad tihti samu väärtusi, siis on ka nt lapsevanemate hoiakud olulised noorte käitumise mõjutajad (Conrad et al. 1992).

 

Piko (2001) on aga leidnud, et mida negatiivsem on hoiak suitsetamisse, seda vähem suitsetatakse. Negatiivsete hoiakute kujunemisele aitavad kaasa ka lapsevanemate negatiivsed hoiakud (Sargeant, Dalton, 2001, Farkas et al. 1999). Seega on suitsetamiskäitumise puhul väga olulised nii inimese enda, kui ka tema sõprade ja vanemate hoiakud tubakatarbimise osas.   

 

Sotsiaalsed normid on suitsetamiskäitumise kujunemisel samuti tähtsaks faktoriks. Just eakaaslaste poolne surve osutub väga oluliseks (Schofield et al. 2001,  McGahee et al. 2000). Arvatakse, et teiste inimeste survel võtavad noored endale riske (nt hakkavad suitsetama) isegi siis, kui nende enda arvates see kuigi mõistlik pole. Noored tahavad olla teiste poolt aktsepteeritud, vanematest sõltumatud jne. Grupi normide mittetäitmise korral kardetakse kaotada sõpru, jääda kõigest lõbusast kõrvale jne. Smithi ja Stuttsi (1999) uurimus näitas, et suitsetavad noored ütlevad tihti, et nad tunnevad teistepoolset survet suitsetama hakkamiseks ja neil ei jätku enesekindlust vastu hakata.

 

Sotsiaalse keskkonna kaudset mõju toob esile ka “Uskumuste mudel” (ingl The health belief model). Nagu ka nimi ütleb, on see teooria seotud uskumustega suitsetamise kohta. Näiteks inimene, kellel on järgnevad uskumused, suure tõenäosusega ei hakka suitsetama (Wolburg 2001):

• inimene usub, et suitsetamine on väga kahjulik ja toob kaasa tõsiseid tervisekahjustusi,
• inimene usub, et need tagajärjed võivad ka temale osaks saada,
• inimene usub, et kui ta jätab suitsetamise maha, siis saab ta neid tagajärgi vältida,
• inimene usub, et kasu mittesuitsetamisest on suurem, kui hirm kaotada sõpru vms.

 

Seevastu suitsetavatel noortel on levinud uskumused, et suitsetamine pole kahjulik ega sõltuvust tekitav, suitsetamine näitab hoopis täiskasvanulikkust, populaarsust ja võimalust lõõgastuda (Smith, Stutts 1999). Lähedaste inimeste uskumused on noorte uskumuste kujunemise seisukohast väga olulised (McGagee et al. 2000). McAlister et al. (1984) on leidnud, et kui lapsevanemad ja sõbrad suitsetavad, siis usub inimene enam, et suitsetamine pole kuigi kahjulik. Seega nagu hoiakutegi puhul, on olulised nii noore inimese enda uskumused, kui ka tema pereliikmete ja sõprade uskumused suitsetamise kohta.

 

Nagu sotsiaalse keskkonna otsene mõju, võib ka kaudne mõju noorte suitsetamisele autorite arvates olla suurem, kui tegemist on mitme faktori koosmõjuga. Ehk siis, kui noorte suitsetamisega seotud hoiakute, uskumuste ja sotsiaalsete normide kujunemisele aitavad kaasa nii perekond kui ka sõbrad. Kui mõlemalt poolt tuleb suitsetamist pooldavaid sõnumeid, siis hakkab noor inimene suurema tõenäosusega suitsetama. Ja jällegi, mida lähedasemate inimestega mõlemast grupist on tegu, seda suurem on mõju.

 

Mõnede teooriate põhjal omavad tähtsust mõlemad, nii sotsiaalse keskkonna otsene kui ka kaudne mõju (näiteks enesetõhususeteooria (ingl Self-efficacy theory) (Franzblau, Moore, 2001)). Arvestades eelnevaid argumente sotsiaalse keskkonna otsese ja kaudse mõju kohta noorte käitumisele, on käesoleva artikli autorid samuti seisukohal, et mõlemad tegurid omavad tähtsust– nii otsene eeskuju, kui ka kaudne mõju hoiakute, uskumuste ja sotsiaalsete normide näol (vt joonist 3).

 

 

Käesolevas artiklis saadud tulemuste põhjal võib teha mitmeid järeldusi:

 

·        Selgub, et suitsetamine on uuritud noorte hulgas tõsine probleem. Samuti on tubakatarbimine väga levinud lapsevanemate hulgas. Seega on suitsetamise ennetamine oluline valdkond.

·        Kuna sotsiaalsel keskkonnal on nii suur roll noorte suitsetamiskäitumise mõjutajana, siis on äärmiselt tähtis ka ennetamisstrateegiate puhul seda asjaolu arvesse võtta. Nimelt just koolide tervisekasvatuse ja noortele suunatud meediakampaaniate osakaalu võiks suurendada. Lisaks selgub, et peale noorte vajavad tähelepanu ka lapsevanemad.

·        Perekonna ja sõprade käitumise koosmõjul on tähtis osa noorte suitsetamiskäitumise mõjutajana. Otsene eeskuju ning samuti kaudne mõjutamine hoiakute ja uskumuste kujundamise ning sotsiaalsete surve näol on määravaks noorte inimeste valikute puhul. Just teatud kombinatsioonid lähedastest inimestest on määrava tähtsusega.

 

Kui anda konkreetseid soovitusi, millest noorte suitsetamiskäitumise kujundamisel alustada, siis on käesoleva artikli autorite arvates kõige mõistlikum pöörata tähelepanu emade käitumisele. Nimelt selgus uurimusest, et vastanute emad suitsetavad kaks korda rohkem kui Eesti naised keskmiselt. Kuna isade roll osutus vähetähtsaks, siis järelikult on emad lastele esimeseks eeskujuks perekonnas. Ema käitumist panevad tähele ka võimalikud peres olevad õed- vennad. Samuti on sõprade emad eeskujuks sõpradele. Laste ja vanemate omavahelised suhted on väga tähtsad ning arvatavasti saab kodust alguse ka noore inimese võime vastu panna sõprade survele. Seega peaks eelkõige emad näitama head eeskuju mittesuitsetamise näol. Samuti peaksid nad lastesse igati sisendama negatiivseid hoiakuid ja uskumusi suitsetamisega ning samuti aitama kaasa sellele, et lapsel kujuneks kõrge enesehinnang ning võime ennast kehtestada, teistega edukalt suhelda, probleeme ja konflikte lahendada jms. Kõik see aitab sõprade võimalikku negatiivset mõju leevendada.

 

Käesoleva uurimuse puhul tuleb tähele panna, et kõik noorte enda ning nende pereliikmete ja sõprade suitsetamisstaatuse kohta esitatud andmed on saadud noorte endi käest. Seega on teada:

·        missuguseks hindasid noored enda suitsetamisstaatuse ja

·        missugused andmed esitasid noored oma pereliikmete ja sõprade kohta.

 

Seega ei ole meil täpselt teada, kas noorte vanemad ja sõbrad tõepoolest suitsetavad või mitte. Vahel on suitsetamiskäitumise uurimustes juhtunud, et need noored, kes ise suitsetavad, hindavad teiste suitsetamise määra üle (Iannotti, Bush 1992). Niisugused meetodid, kus küsitakse noorte tuttavate suitsetamise kohta nende endi käest, on vägagi levinud, kuid siiski tuleb arvestada võimalusega, et suitsetajad võivad ülehinnata ja mittesuitsetajad alahinnata suitsetavate tuttavate hulka (West, Sweeting 1999, Urberg et al. 1990). Ka võib olla, et need, kes suitsetavad, veedavad rohkem aega nende hulgas, kes samuti suitsetavad ning seega märkavad nad suitsetajaid rohkem kui mittesuitsetajad (Eisenberg, Forster 2003).

 

Käesolevas uurimuses noorte inimeste kohta saadud tulemusi ei tohiks otseselt täiskasvanute käitumisele üle kanda. Sotsiaalse keskkonna mõju täiskasvanutele võib olla oluliselt erinev. Seega on vaja lisauuringuid, kui soovitakse teada saada, kuidas mõjutavad perekond ja sõbrad täiskasvanute suitsetamiskäitumist.

 

 

 

Kasutatud kirjandus

Abel, G., Plumridge, L., Graham, P. 2002 Peers, Networks or Relationships: strategies for understanding social dynamics as determinants of smoking behaviour.– Drugs: education, prevention and policy, Vol. 9, No 4, pp 325-338

Alexander, C., Piazza, M., Mekos, D., Valente, T. 2001 Peers, schools, and adolescent cigarette smoking.– Journal of Adolescent Health, Vol. 29, Issue 1, pp 22-30

Andersen, M. R., Leroux, B. G., Marek, P. M., Peterson, A. V., Kealy, K. A., Bricker, J. Sarason, I, G. 2002 Mothers´ attitudes and Concerns about Their Children Smoking: Do They Influence Kind?– Preventive Medicine, Vol. 34, pp 198-206

Andrews, B., Alchin, T. 1994 Weed control: Factors affecting youth smoking in Australia.– Youth Studies, Vol. 13, Issue 3, pp 21-27

Ary, D. V., Tildesley, H. H., Andrew, J. 1993 The influence of parent, sibling, and peer modelling and attitudes on adolescent use of alcohol.– International Journal of the Addictions, Vol. 28,  pp 853- 880

Aseltine, Jr., Robert, H. A. 1995 Reconsideration of parental and peer influences on adolescent deviance.– Journal of Health & Social Behaviour, Vol. 36, Issue 2, pp 103-121

Bobo, J. K., Huster, C.  2000 Sociocultural influences on Smoking and Drinking.– Alcohol Research & Health, Vol. 24, Issue 4, pp 225-232

Bolliger, C.T., Fagerström, K.O. 1997 The tobacco Epidemic, Kager, Baser,

Bothmer, M. I. K., Mattssinm, B., Fridlund, B. 2002 Influences on adolescent smoking behaviour: siblins´ smoking and norms in the social environment do matter.– Health and Social Care in the Community, Vol. 10, Issue 4, pp 213-220

Brook, J., S., Whiteman, M., Czeisler, L. J., Shapiro, J. 1997 Cigarette Smoking in Young Adults: Childhood and Adolescent Personality, Familial, and Peer Antecedents.– The Journal of Genetic Psychology, Vol. 158, Issue 2, pp 172-188

Castrucci, B. C., Gerlach, K. K., Kaufman, N. J., Orleans, C. T. 2002 The Association Among Adolescents´ Tobacco Use, Their Beliefs and Attitudes, and Friends´ and Parents´ opinions of Smoking.– Maternal and Child Health Journal, Vol. 6, No 2,  pp 159-167

Chassin, L., Presson, C. C., Sherman, S. J. 1990 The natural history of cigarette smoking Predicting young-adult smoking outcomes from adolescent smoking patterns.– Health Psychology, Vol. 9, pp 701-716

Conrad, K. M., Flay B. R., Hill, D. 1992 Why children start smoking: Predictors of onset.– British Journal of Establish Smoking, Vol. 87, pp 1711-1724

Distefan, J.M., Cilpin, E.A., Choi, W. S., Pierce, J. P. 1998 Parental Influences Predict Adolescent Smoking in the United States, 1989-1993.– Journal of adolescent health, Vol. 22, 466-474

Eisenberg, M. E., Foster, J. L. 2003 Adolescent Smoking behaviour.– American Journal of Preventive Medicine, Vol. 25, Issue 2, pp 122-128

Ennett, S. T., Bauman, K. E. 1993 Peer group Structure and Adolescent Cigarette Smoking: A Social Network Analysis.– Journal of Health and Social Behavior, Vol. 34, Issue 3, pp 226- 236

Farkas, A. J., Distefan, J. M., Choi, W. S., Pierce, J. P. 1999 Does parental smoking cessation discourage adolescent smoking?– Preventive Medicine, Vol. 28, Issue 3, pp 213-218

Flay, B. R., Hu, f. B., Siddiqui, O., Day, L. E., Hedeker, D., Petraitis, J., Richardson, J., Sussmann, S. 1994 Differential Influence of Parental Smoking and Friends Smoking on Adolescent Initiation and Escalation of Smoking.– Journal of Health and Social Behavior, Vol. 35, 248-265

Frankenberger, K. D. 2004 Adolescent Egocentrism, Risk Perceptions, and Sensation Seeking Among Smoking and Nonsmoking Youth.– Journal of Adolescent Research, Vol. 19, No 5, pp. 576-590

Franzblau, S, H., Moore, M. 2001 Socializing efficacy: a reconstruction of self-efficacy theory within the context of inequality.– Journal of Community & Applied Social Psychology, Vol. 11, Issue 2, pp 83-96

Hagquist, C. 2000 Socioeconomic differences in smoking behaviour among adolescents: The role of academic orientation.– Childhood, Vol. 7, Issue 4, pp 467-478

Henry, D.B. 2000 Peer Groups, Families, and School Failure Among Urban Children: Elements of Risk and Successful Interventions.– Preventing School Failure, Vol. 44, Issue 3, pp 97-104

Hoffmann, J.P. 1994 Investigating the age effects of family structure on adolescent marijuana use.– Journal of Youth &Adolescence, Vol. 23, Issue 2, pp 215-235

Horn, K., Gao, X., Dino, G. A., Kamal-Bahl, S. 2000 Determinants of Youth Tobacco Use in West Virginia: A Comparison of Smoking and Smokeless Tobacco Use.– American Journal of Drug Alcohol Abuse, Vol. 26, Issue 1, pp 125-138

Hu, F. B., Flay, B. R., Hedeker, D. 1995 The influences of friends´ and parental smoking on adolescent smoking behavior: The effects of time abd prior smoking.– Journal of Applied Social Psychology, Vol. 25, pp 2018-1047

Iannotti, R. I., Bush, P. J. 1992 Perceived vs. Actual Friends´ Use of Alcohol, Cigarettes, Marijuana, and Cocaine: which Has the Most Influence?– Journal of Youth and Adolescents, Vol. 21, pp 375-389

Kandel, D.B. 1996 The parental and peer contexts of adolescent deviance: an algebra of interpersonal influences.– Journal of Drug Issues, Vol. 26, Issue 2, pp 289-315

Kasmel, A., Lipand, A., Markina, A. 2003 Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuring, kevad 2002. Tallinn: OÜ Dada AD,

Lampkin, L., Houaton, T. P. 1998 Nicotine dependency and adolescents; preventing and treating.– Primary Care, Vol. 25, Issue 1, pp. 123-135

Lloyd-Richardson, E. E., Papandonatos, G.,  Kazura, A.,  Stanton, C.,  Niaura, R. 2002 Differentiating Stages of Smoking Intensity Among Adolescents: Stage-Specific Psychological and Social Influences.– Journal of Consulting and Clinical Psychology, Vol. 70, Issue 4, p 998

Mazanov, J., Byrne, D. G. 2002 A comparison of predictors of the adolescent intention to smoke with adolescent current smoking using discriminant function analysis.– British Journal of Health Psychology, Vol. 7, pp 185-201

McAlister, A. L., Krisnick, J. A., Milburn, M. A. 1984 Causes of Adolescent Cigarette Smoking: Test of a Structure Equation Model.– Social Psychology Quarterly, Vol. 47, Issue 1, pp 24-36

McGahee, T.W., Kemp, V., Tingen, M. A. 2000 Theoretical Model of Smoking Prevention Studies in Preteen Children.– Pediatric Nursing, Vol. 26, Issue 2, pp 135-139

O'Byrne,  K. K., Haddock, C. K., Poston, W. S. 2002 Parenting style and adolescent smoking.– Journal of adolescent health Medicine, Vol. 30, Issue 6, pp 418-425.

Olds, R.S., Thombs, D.L. 2001 The Relationship of Adolescent Perceptions of Peer Norms and Parent Involvement to Cigarette and Alcohol Use.– Journal of School Health, Vol. 71 Issue 6, pp 223-228

Øygard, L., Klepp, K-I., Tell, G. S., Vellar, O. D. 1995 Parental and peer influences on smoking among young adults: ten year follow-up of the Oslo youth study participants.– Addiction, Vol. 90, pp 561-569

P a t r y, A.L., Pelletier, L.G. 2001 Extraterrestrial Beliefs and Experiences: An Application of the Theory of Reasoned Action.– Journal of Social Psychology, Vol. 14, Issue 2, pp 199-217

Piko, B. 2001 Smoking in adolescence. Do attitudes matter?– Addictive Behaviors, Vol. 26, Issue 2, pp 201-217

Rogovska, I. 1996 Smoking Behaviour of Medical Personnel and Students and Health consequences of Smoking in Latvia, Tamperesis ser A Vol. 523, Vammalan Kirjapaino OY, Vammala

Sargeant, J. D., Dalton, M. 2001 Does parental disapproval of smoking prevent adolescents forma becoming established smokers?– Pediatrics, Vol. 108, pp 1256-1262

Schofield, P.E., Pattison, P.E., Hill, D.J., Borland, R. 2001 The influence of group identification on the adoption of peer group smoking norms.– Psychology & Health, Vol. 16 Issue 1, pp 1-15

Smith, K. H., Stutts, M. A. 1999 Factors that influence Adolescents to smoke.– Journal of Consumer Affairs, Vol. 33, Issue 2, pp 321-357.

Sun, D., Anderson, M., Shah, A., Julliard, K. 1998 Early adolescents perceptions of cigarette smoking: a cross-sectional survey in a junior high school.– Adolescence, Vol. 33, Issue, 132, pp 805-810

Tilson, Elizabeth C., McBride, Colleen M., Albright, Jennifer B., Sargent, James D. 2001 Attitudes Toward Smoking and Family-Based Health Promotion Among Rural Mothers and Other Primary Caregivers Who Smoke.– Journal of School Health, Vol. 71, Issue 10, pp 489-494 

Unger, J. B., Rohrbach, L. A., Howard-Pitney, B., Ritt-Olson, A., Mouttapa, M. 2001 Peer influences and susceptibility to smoking among California adolescents.– Substance use & misuse, Vol. 36, Issue 5, pp 551-571

Urberg, K. A., Shiang-Jeou S., Jersey L. 1990 Peer Influence in Adolescent Cigarette Smoking.– Addictive Behaviors, Vol. 15, Issue 3, pp 247-255.

van Roosmalen, E.H., McDaniel, S.A. 1992 Adolescent Smoking Intentions: Gender differences in peer context.– Adolescence, Vol. 27, Issue 105, pp 87-105

Wang, M. Q., Fitzhugh, E. C., Eddy, J. M., Fu, Q. 1997 Social Influences on Adolescents´ Smoking progress: a longitudinal Analysis.– American Journal of Health Behaviour, Vol. 21, pp 111-117

Werner-Wilson, R.J. 2000 Assessment of Interpersonal Influences on Adolescents: The Parent and Peer Influence Scale.– American Journal of Family Therapy, Vol. 28 Issue 3, pp 265-274

West, P., Sweeting, H. 1999 Family and friends influences on uptake of regular smoking from mid- adolescence to early adulthood.– Addiction, Vol. 94, Issue 9, pp 1397-1412

Willemsen, M. C., DeZwart, W. M. 1999 The effectiveness of policy and health education strategies for reducing adolescent smoking: a review of the evidence.– Journal of Adolescence, Vol. 22, pp 587-599

Wolburg, J.M.  2001 The Risky Business of Binge Drinking Among College Students: Using Risk Models for PSAs and Anti-Drinking Campaigns.– Journal of Advertising, Vol. 30, Issue 4, pp 2339

Zhuravleva, L.A. 2001 Factors and Conditions of the Spread of Narcotics Among Young People. - Russian Education and Society, Vol. 43, no 11, pp 19-28

 

 

Summary

Unfortunately, smoking is a widespread habit in the whole world. Most of the people start smoking in young ages (under 18 years) and the earlier a person initiates smoking, the greater is the chance that he or she will become a habitual smoker and, therefore, more likely to become an adult smoker. It is necessary to investigate the reasons why adolescents initiate and continue tobacco use. Authors think that youth is a key group in smoking prevention programmes. For implementing more successful prevention strategies further knowledge about factors that influence youth’s smoking behaviour is needed.

 

The goal of this article was to find out what is the impact of family and friends smoking habits on the adolescents smoking behaviour. The examination of adolescents was conducted in years 2000 and 2002 in Tartu, Estonia, where 600 secondary school children were examined. The average age of the participants was 16,8 years. For data analysis the logistic regression was used.

 

The results of the article show that smoking is a serious problem among investigated Estonian youth. There was also an approval to the fact that social environment influences greatly youth’s decisions. Very important in a light of smoking behaviour turns to be the impact of close people. Results of the current research confirm previous research outcomes indicating that adolescents whose friends and/or siblings and/or parents use cigarettes are more likely to use cigarettes than youth whose friends and/or siblings and/or parents are non-smokers. From the group of friends close friends or the best friend have the most influence on smoking habits. From family members the siblings’, and from parents the mother’s behaviour has the greatest influence on youth’s smoking habits.

 

There is no common opinion whether the family or friends have more influence on adolescents smoking behaviour. Some of the researchers have an opinion that family is more important than friends. Many studies have also demonstrated that friends´ smoking behaviour is a better predictor of adolescent smoking habits than parental smoking behaviour. There are also authors who think that it is difficult to claim who are more important in shaping smoking behaviour - friends or family - because they influence youth in different ways, conditions and at various periods.

 

The results of the study show that both, family and friends, in interaction with each other influence youth’s smoking behaviour. The direct example and also indirect influence through social pressure and formation of attitudes and beliefs drives youth to smoke. The idea is that it is not possible to separate these two mentioned groups. According to the authors’ point of view one group or one person in a group cannot have a critical influence on adolescents’ behaviour or decisions. It is not rational to isolate the impact of different kind of factors, because in real life young people have all kind of forces at the same time around them. Therefore for preparing and implementing the tobacco preventing programmes this interaction aspect of family’s and friends’ smoking behaviour on adolescents’ smoking habits needs to be considered.