Annotatsioon

 

Ettekande aluseks olev töö on osa suuremast projektist, mis pühendus erinevate maastikunägemuste ja kujutelmade formuleerimisele ja võrdlusele kohalikega. Vaadeldi, kuidas kirjeldati Paldiskit eesti ajalehtedes peale linna taasavanemist (uuritavaks ajavahemikuks 1996-2002). Eeldati, et ajakirjandusel on oma mõjujõud – see, kuidas erinevaid sündmusi kajastatakse, mõjutab avalikku arvamust ja seega kaudselt kohalikku elu. Samuti uuriti, kas noor paldisklane (küsitleti kooliõpilasi vanuses 14-19 aastat) tunneb oma kodu ajakirjanduse poolt kirjutatus ära.

 

Tekstianalüüsi abil leiti Eesti Päevalehest ja Eesti Ekspressist võtmesõnad, millega piirkonda kirjeldatakse ning uuriti, milline hinnang vastavas teemavaldkonnas on piirkonnale omistatud (kas võtmesõnad on positiivsed, negatiivsed või otsese hinnanguta). Selgus, et eesti ajakirjanduses Paldiskist kujundatav pilt on negatiivne, peamiselt käsitleti probleeme seoses sõjaväe, linna valitsemise ning kriminaalsusega. Kooliõpilaste ankeetide vastustest selgus, et noorte jaoks on olulised hoopis teised faktorid. Toodi välja linna ajalooline tähtsus, loodus ja sadamate areng. Noored rõhutasid seda, et Paldiski ei ole nii negatiivne (sealhulgas kriminaalne) koht, kui ajalehtedes kajastatakse vaid hoopis hinnatud ja sõbralik elukeskkond.

 

Pooled eesti rahvusest noored ja veidi üle kolmandiku muulastest arvasid, et Paldiskit käsitletakse ajakirjanduses ebaõiglaselt. Võiks väita, et ajakirjandus mõjutab eelkõige kaudselt – kohalik ei lase ennast väga häirida, kuid pikemas perspektiivis ja tuleviku arengu seisukohalt on oluline positiivse sõnumi edastamine ja selle paiga atraktiivsuse ning positiivsete külgede rõhutamine meedias.

 

 

Sissejuhatus

Tegemist on ühele konkreetsele paigale – Paldiskile keskenduva uuringuga. Ettekande aluseks olev töö on osa suuremast projektist „Tähenduskaardid Paldiski näitel“ (ETF grant 5041), kus vaadeldi erinevaid käsitlusi paralleelselt ühele piirkonnale omistatud tähenduskaartidena. Selle uurimisprojekti raames kogutud allikmaterjal – Paldiski ajalooline kujunemine,  loodus- ja kultuuriväärtused, kajastamine eesti ajakirjanduses ning elukeskkonnana – leiab kasutamist kolme narratiivina. Nendeks on võim (milline käsitlus on domineeriv ja kuidas see teisi reguleerib?), maastik (millised muutused on toimunud ja kuidas see mõjutab inimesi?) ning representatsioon (millised sümbolid/ võtmesõnad on kasutusel ja kuidas neid ruumiliselt kujutada?). Nende abil analüüsitakse Paldiski identiteeti eri aegadel ja erinevates ettekujutustes (Peil 2004; Peil trükis).

 

Ettekande aluseks olev töö keskendus meedia poolt loodava pildi ja kohaliku elaniku nägemuse võrdlemisele. Vaadeldi, kuidas kirjeldati Paldiskit eesti ajalehtedes peale linna taasavanemist - uuritavaks ajavahemikuks oli 1996-2002. Samuti uuriti, kuidas näeb oma kodukohta noor paldiski elanik ja kas ta tunneb oma kodu ajakirjanduse poolt kirjutatus ära. Tegemist oli eelkõige paigaga seotud uuringuga, ettekandes tuuakse välja meediaga seotud aspekte laiemast uuringust (lähemalt veel Jõgi 2003a, 2003b).

 

Erinevad uurijad on välja toonud, et ajakirjandus loob omaette tegelikkuse, mis ei pruugi kattuda selle inimese arvamusega, kes igapäevaselt meedias kirjeldatud sündmusi ja olusid näeb ja tunnetab.

„Ajakirjandus toob uudise üldisele avalikule foorumile kus selle üle arutletakse. Uudist ainult mitte ei levitata suurele grupile vaid ka võimendatakse seda. See on märguanne erilisest huvist ja tähtsusest“ (Schudson 1995:20).

Leitakse ka, et ajakirjandus funktsioneerib inimese jaoks aknana välismaailma – see mis ilmub selle akna vahendusel võib saada inimeste reaalsuseks. Seega potentsiaal moonutatud pildi tekkimiseks on kõrge, kui loodav pilt on ei kajasta sündmusi adekvaatselt (Anastasio jt 1999:152). Niisiis eeldati, et ajakirjandusel on oma mõjujõud – see, kuidas erinevaid sündmusi kajastatakse, mõjutab avalikku arvamust ja kohalikku elu. Töö hüpoteesiks oli, et ajakirjanduses loodud pilt Paldiskist ei vasta kohaliku elaniku ettekujutusele oma kodukohast.

 

Paldiski taustast

Nüüd lähemalt uuritavast paigast. Paldiski linna territooriumile kuuluvad hetkel Pakri poolsaar ja saared (ca 58 km²). Paldiski elanikkond on alates linna asutamisest olnud ebapüsiv ja liikuv. Kohaliku elaniku nagu ka kohaliku kogukonna määratlemine nõuab laiemat teoreetilist käsitlust. Mõistet kohalik kasutati praeguste Paldiski elanike kohta, kuid traditsioonilises mõttes ei saa Paldiski elanikke nimetada kohalikeks. Nõukogude okupatsiooniga kadus järjepidevus ja seotus kindla paigaga kuna Paldiski põliselanikud sunniti lahkuma ja linn sulgus eestlaste jaoks 50 aastaks. Hinnanguliselt elas Nõukodude perioodil Paldiskis 16000 inimest. Rahvaarv muutus uuesti hüppeliselt Nõukogude perioodi lõppedes, kui lahkus enamus Venemaale korteri saanud erusõjaväelaste perekondi. Kui 1996. aastal oli rahvaarv veel veidi alla 7000, siis 1997. aasta lõpuks on see langenud juba alla 4000 inimese. Tänaseks on see jälle veidi kasvanud. Muutused on toimunud ka linna rahvuslikus koosseisus. Kui näiteks 1979. aastal oli Paldiski elanikkonna hulgas venelasi 73% (ja etnilisi eestlasi alla 1%), siis 2001. aastaks oli nende osakaal kogu elanikkonnast pool ja eestlaste osakaal kasvanud kolmandikuni. (Paldiski linna kodulehekülg – www.paldiski.ee).

 

 

Enamik eesti kodanikest paldisklastest on seal elanud alla 10 aasta. Vanemad olijad on kas kodakondsuseta või vene kodanikud, kelle lapsed on sageli linnast lahkunud. Tegelikult võiks kohalikeks pidada Paldiskis elavaid mitte-eestlasi, kes on tüüpiliselt kodakondsuseta või vene kodanikud.

 

Paldiski eesti ajalehtedes

Et uurida ajakirjanduse loodavat pilti Paldiskist, leiti tekstianalüüsi abil Eesti Päevalehest  (EPL) ja Eesti Ekspressist (EE) võtmesõnad, millega piirkonda kirjeldatakse ning uuriti, milline hinnang vastavas teemavaldkonnas on piirkonnale omistatud - kas võtmesõnad on positiivsed, otsese hinnanguta või negatiivsed. Kontekstilise ühikuna kasutati ühte artiklit, mis käsitles Paldiski temaatikat. Loendamisühikuna arvestati aga märksõna, mida konkreetses artiklis Paldiskist rääkimisel põhilisena kasutati. Ühes kontekstilises ühikus ehk artiklis võis olla mitu loendamisühikut ehk märksõna.

 

Kokku leiti vaadeldud väljaannetest 280 artiklit. Neist 70% olid uudised ja 30% analüütilisemad artiklid, kus sisuks ei olnud ainult informatsiooni edastamine, vaid toimus ka arutlus kajastataval teemal. Artiklitest toodi välja 353 märksõna, mille esinemissagedust kujutab joonis 1.

 

 

Joon.1. Paldiskiga seotud märksõnade esinemissagedus Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis ajavahemikul 1996-2002.

 

Sagedamini esinenud märksõnad olid – linna valitsemine, sõjavägi, kriminaalsus, sadamad, erinevad sündmused, integratsioon – need moodustasid 75% kõigist esinenud märksõnadest (joon. 1). Viimane kategooria ’ei oska määratleda’ hõlmas artikleid, kui artiklis esinenud teema ei sobitunud ühegi laialdasema märksõna alla. Sellisteks artikliteks olid näiteks – „Paldiski päästekomando direktor korraldas Rootsi kolleegidele saunapeo“, artiklid Igor Savenkovi tegevusest, tema seotus Paldiski ja Jaan Möldriga, Eesti ja Paldiski kui aidsi taimelava, UFO Paldiskis. Edasi selgitatakse täpsemalt, mida enim esinenud märksõnad endas sisaldasid ja tuuakse näiteid analüüsitud artiklitest.

 

Märksõna linna valitsemine kattis järgmisi teemasid: linnapea valimised, laen, oskamatud juhid, üksteise süüdistamine linna juhtide poolt, korruptsioon, kahtlased tehingud. Enamus teemasid on negatiivse alatooniga ja ka esitatud näidetes tuleb välja linna juhtide suutmatus ja üle jõu käivate finantskohustuste võtmine.

 

Problemaatiline on Paldiski linn oma 26,5 miljoni krooni suuruse laenude kogusummaga (EPL, 10.08.1996).

 

Paldiski linnavolikogu neli liiget esitasid reedel volikogule taotluse avaldada umbusaldust linnapea Jaan Mölderile. Linnavolinikud Oleg Bolotov, Aleksei Demitshev, Asta Martõnjak ja Hans Laar märgivad umbusaldusavalduses, et Jaan Mölder ei ole oma ametisoleku ajal piisavalt taganud linnavalitsuse ja -volikogu koostööd ega arvestanud linnakodanike huvidega. "Mölderi juhitud linnavalitsus on ebaselgete põhjendustega suures ulatuses müünud ja erastanud Paldiski linna vara ja tekitanud linnale olulist kahju," teatas ühenduse Rahva Usaldus pressiesindaja (EPL, 05.07.1999).

 

Paldiski valimiskomisjoni esimees peab Paldiski linnavolikogu laiali saatma, kuna kahe kuu jooksul ei ole volikogu suutnud linnale uut juhti valida. "Linnapea valimise tähtaeg on teisipäev, kuid selleks ajaks ei jõua volikogu enam istungit korraldada ja linnasekretär peab esitama valimiskomisjoni esimehele taotluse volikogu laiali saata," ütles Paldiski aselinnapea Anne Taklaja esmaspäeval BNS-ile. (EPL, 10.01.2000)

 

Sõjaväe märksõnaga seoses räägiti enamasti rahuvalveõppustest ja 2001. aasta juulis asetleidnud rahuvalvajate ja kohalike konfliktist, mis ajalehes laialdast kajastamist leidis. Viimane teema sisaldab endas ka märksõna – kriminaalsus. Ka siin võib toodud näidetes näha selgeid negatiivseid märksõnu nagu näiteks vägivald ja konflikt.

 

Kaks-kolmkümmend elukutseliseks rahuvalvajaks õppivat meest võivad kaitseväest vallandamisteate saada, kui leiab kinnitust nende osalemine nädala alguses Paldiski linna raputanud vägivallalaines (EPL, 30.07.2001).

 

Paldiski elanike peksmises süüdistatud rahuvalvajad esitasid eilseks politseile vähemalt kolm avaldust kohalike vastu, kelle rünnakud sõduritele saidki väidetavalt konflikti ajendiks. Eesti Päevalehe andmeil tülitasid Paldiski vene noorukid poolteist nädalat tagasi esmaspäeva õhtul kolmel korral erariides rahuvalvajaid. Ühel vene rahvusest rahuvalvajal löödi pudelipõhjaga pea katki, ühelt eestlasest rahuvalvajalt varastati rahakott ja mobiiltelefon ning kolmandale andsid kohalikud noorukid lihtsalt peksa (EPL, 02.08.2001).

 

Sadamate märksõna oli pigem positiivne. Antud näites ei ole positiivsus siiski esitatud otsese hinnanguna, vaid tingimuslikult. Sadamate märksõna hõlmas selliseid teemasid nagu vedelkeemiaterminaal, investeeringud sadamatesse, vabatsooni loomine, reisiterminaal, sadama maatüli (jällegi negatiivne).

 

Paldiski sadamas on valmimas uus, neljas kai. Kui sadamasse piisavalt investeerida, kujuneb sadama võimsuseks tulevikus ligi kolm miljonit tonni kaupu aastas. Kõne alla võiks tulla ka alternatiivse ro-ro ühenduse rajamine Paldiski-Kappelskäri liinil, sest Paldiski sadama asukoht on äärmiselt soodne, ütles Saarinen (EPL, 25.09.1996).

 

Erinevate sündmuste märksõna alla kuuluvad linnas toimunud sündmuste kajastused nagu näiteks väliskülalised Paldiskis, endiste vene armee hoonete temaatika, tervislike linnade võrgustik, elanike haldusvõlad, Bashkiirlaste ausamba püstitamise plaan, jne.

 

Integratsiooni märksõna tuli päevakorda peamiselt rahuvalvajate ja kohalike konflikti tõttu, mida juba ka eelnevate märksõnadega seoses mainiti. Selles näites on näha, et Paldiskit kastutatakse negatiivse näitena ka laiemas üle-eestilises kontekstis.

 

Reageeringud Paldiski sündmustele näitavad, et Eesti liigub ohtlikus suunas – tähtsate ametiisikute esialgne jaanalinnu positsioon muutus rünnakuks mitte-eestlaste vastu (Jüri Luik, Trivimi Velliste jt). Eitada russofoobiat Eestis, näha selles Moskva kätt, on patriootlik, aga reetlik oma enda rahva suhtes. Asi pole ainult selles, kas Paldiski sündmused olid natsionalistliku värvinguga (muide, sihilikult valesti tõlgendatakse Venemaa välisministeeriumi esindaja väljendust “rassismist”). Tuum on selles, et Paldiski juhtumiga ilmnes tegelik totaalne venelaste rahulolematus ning eestlaste ja venelaste etniline vastasseis üle kogu Eesti (EPL, 07.08.2001).

 

 

Nagu juba mainitud, siis püüti välja tuua hoiakut või hinnangut, mis artiklis konkreetsele märksõnale anti. 45% märksõnu olid kas negatiivsed või pigem negatiivsed ja 12% positiivsed või pigem positiivsed. Seega positiivsete ja negatiivsete märksõnade suhe oli 1:4. 43%-le märksõnadele hinnanguid välja ei tulnud, see tähendab, et tegemist oli uudistega, mis lühidalt kirjeldasid toimunud sündmust ja seda pigem neutraalselt.

 

Seejärel vaadeldi konkreetsete märksõnade lõikes, millises valguses need esitati. Negatiivseteks märksõnadeks olid linna valitsemine, sõjavägi, kriminaalsus, integratsiooniprobleemid ja Jaan Mölder. Enamik nendest märksõnadest esines ka kõige sagedamini. Linna valitsemine oli esinemissageduselt esimesel, sõjavägi on teisel, kriminaalsus kolmandal ja integratsioon kuuendal kohal. Sagedamini esinenutest on vaid erinevad sündmused (neljas) ja sadamad (viies) need märksõnad, mida otseselt negatiivselt ei kajastatud. Kokkuvõttes võib öelda, et enamiku artiklitega, mida käsitletud ajalehtedes kajastati, seostus midagi negatiivset.

 

Paldiski kohalike noorte pilgu läbi

Järgnevalt sellest kuidas näeb oma kodulinna kohalik elanik ehk antud töös Paldiski õppiv noor. Küsitleti Paldiski koolide – Paldiski Gümnaasiumi (PG) ja Paldiski Vene Gümnaasiumi (PVG) – 9.-11. klasside õpilasi. Küsitlus viidi läbi 2003. aasta mais. Küsitluse tarbeks töötati välja ankeet nii eesti kui vene keeles, kus esitati 30 küsimust. Need viidi koolidesse ja jagati juhised täitmiseks klassijuhataja tundides. Algselt oli kavas kaasata ka 12. klasside õpilased, kuna küsitlus toimus kevadel siis olid nad juba eksamitega hõivatud. Kokku oli vastanuid 72, neist 32 PG ja 40 PVG õpilased, vanusevahemikus 14-19 aastat. 92% neist (66 õpilast) olid 15-17 aastased. Viimase rahvaloenduse andmetel on Paldiskis 15-17 aastaseid elanikke 171 (Statistikaameti kodulehekülg - www.stat.ee), ehk üle kolmandiku vanusegrupist oli kaasatud.

 

Küsimused jagunesid kolme põhilisse rühma: taustandmed, koha ja kohaliku temaatikaga seonduv ning integratsiooni problemaatikaga seonduv. Käesolevas töös keskendutakse sellele, kuidas on Paldiski noored oma kodukohaga seotud ja millisena kodukohta näevad ning kuidas hindavad oma kodulinna kajastamist ajakirjanduses.

 

Kuna ajakirjandusliku pildi analüüsil kasutati vaid eestikeelseid ajalehti, uuriti, milliseid ajalehti ja kui palju loetakse. Selgus, et eesti rahvusest õpilased venekeelseid lehti ei loe, vene ja muid keeli emakeeleks märkinud õpilased, aga olid eestikeelse ajakirjandusega suhteliselt kursis.

 

Peaaegu pooled (49%) vastanutest leidsid, et Paldiskit käsitletakse ajakirjanduses õiglaselt, 43% arvasid, et ebaõiglaselt, seega jagunesid arvamused peaaegu võrdselt. Neil kes arvasid, et Paldiskit ei käsitleta õiglaselt, paluti kirjeldada, milles seisnevad erinevused tegelikkusega. Põhiliselt arvati, et esitatakse ebaõiget informatsiooni või et käsitletakse ebaolulisi teemasid. Näiteks leiti, et: „Nende arust elame varemetes, koguaeg kakeldakse ja me oleme vaesed!“; „Arvatakse, et siin on ainult vägistajad ja joodikud. Neid on igas linnas, siin on palju puhtam ja parem kui Tallinnas. See pole pommiauk.“; „Ajakirjanduses tekitatakse mulje, et siin on väga palju narkareid ja muid kriminaale, aga see pole nii!“. Samuti arvati, et käsitletakse ebaolulisi teemasid: „Uudised näitavad pealispinda, mis on kaugel kõige olulisemast“; „Ei taheta kajastada sotsiaalseid probleeme“.

 

Selleks, et anda kohaliku elaniku pildile täiendav mõõde, uuriti tema seotust kodukohaga. Selgus, et kui saaks vabalt valida, siis kavatseb Paldiskisse elama jääda vaid veerand noortest ja 61% koliks mujale. Suhtumist kodulinna peegeldab ka arusaam seal toimunud muutustest. Enam nähti positiivseid muutusi. Näiteks öeldi, et linn on „puhtam“, „korrastatum“, „ilusam“, „paranenud“, „haljastatum“, „varemeid vähem“, „parandatakse teid“, „ehitatud laste mänguväljak“.

 

Et selgitada noorte pilti oma kodulinnast, küsiti millise sõnaga kirjeldaksite Paldiski linna ja mille poolest on Paldiski eriline. Vastusevariandid põhinesid ajalehtedest välja tulnud märksõnadel, variante sai ise ka juurde lisada.

 

Tabelis 1 esitatakse kaks näitajat – ’erilisus’ ja ’iseloomulikkus’, mis nende küsimuste põhjal välja tulid. Erilisuse tunnused on esitatud esinemissageduse järjekorras, sest selle küsimuse puhul võis märkida piiritlemata arvu kriteeriume, mis linna eriliseks teevad. Küsimuse puhul, millise sõnaga kirjeldaksite Paldiski linna ehk edaspidi ’iseloomulikkus’, pidi vastusevariandid asetama järjekorda pannes kõige iseloomulikumale tunnusele väärtuseks üks, järgmisele kaks ja nii edasi. Lõplik pingerida kõikide vastajate kohta saadi keskmiste võrdluse teel. Iseloomulikkuse tunnused tabelis 1 ongi esitatud keskmise koha järgi õpilaste pingeridades ja alustades kõige sagedamini esinenust.

 

Tabel 1. Paldiski erilisuse ja iseloomulikkuse tunnuste esinemissagedus ja keskmine koht pingereas Paldiski noorte hinnangute järgi.

Erilisus	Esinemis-sagedus	Iseloomulikkus	Keskmine koht pingereas
Ajalugu	62	Loodus	2,0
Sadamad	51	Tööstus/sadam	2,6
Loodus	50	Tööpuudus	3,1
Sõjavägi	38	Rahulik	3,2
Strateegiline tähtsus	19	Probleemne linnavalitsemine	3,7
Tööstus	16	Kriminaalne	4,0

 

 

Paldiski noorte arvates teeb nende linna eriliseks ajalugu. Järgnevad sadamad ja loodus, mis olid nii erilisuse kui iseloomulikkuse tunnuste hulgas esimeste seas. Probleemne linna valitsemine ja kriminaalsus, mis ajalehtede puhul selgelt välja tulid, jäid noorte arvamustes viimastele kohtadele. Seega ilmnes noorte puhul pigem positiivne pilt, probleemid ei tundu õppivate noorte hulgas olevat esiplaanil. Noored rõhutavad oma arvamustes seda, et Paldiski ei ole nii negatiivne (sealhulgas kriminaalne) koht kui kajastatakse. Ainus teema, mis oli nii ajalehtede kui kohalike noorte arvates oluline, on sadamad.

 

Kokkuvõtteks

Kohalik elanik on teadlik ajakirjanduse loodavast pildist kuid tal on oma pilt kodukohast. Võib oletada, et ajakirjanduse negatiivsena esitatud pilt ei mõjuta otseselt kohalikku elanikku, samas loob ta mitte-paldisklasele negatiivse pildi sealsest elust ning mõjutab seeläbi avalikku arvamust ning tõenäoliselt piirab võimalikku sisserännet linna.

 

Kokkuvõttena saab öelda, et ajakirjanduse poolt loodav ja kohaliku elaniku poolt nähtav pilt või reaalsus on erinevad, kuna nende kahe poole rollid on erinevad. Ajakirjanik on kõrvaltvaataja ja sündmuste kirjeldaja, tema poolt loodav pilt on ratsionaalsem selles mõttes, et tal pole isiklikku sidet kirjeldatava paigaga. Kohalik on kogeja ja tunnetaja, tema pilt on emotsionaalne Ta teab kodukohast suhteliselt palju, näeb Paldiskis positiivseid muutusi ja iseloomulikuna esmajärjekorras positiivseid külgi: loodust, arenevat tööstus- ja sadamalinna. Nende kõrval aga ka tööpuudust, mis võib olla põhjus, miks oma tulevikku kodulinnas ei nähta.

 

Ajakirjandus kajastab konkreetseid nähtusi nagu probleemid linna valitsemises, konkreetsed sündmused linnas, näiteks sõjaväelaste ja kohalike konflikt. Tegemist on eredate negatiivsete sündmustega, mida heameelega käsitletakse põhjalikult ja mille ümber kujuneb väljaannetes elav arutelu. Kui ka kirjutatakse positiivsetest asjadest nagu linna heakorrastamine, aktiivne kodu-uurimuslik töö koolides, väärtuslik looduskeskkond, siis seda mitte nii suures mahus ja see ei tekita üleüldist arutelu. Nii jäävadki esiplaanile just negatiivsed teemad ja võib öelda, et esitatud hüpotees ajakirjanduse ja Paldiskis elava noore nägemuste erinevusest vastab tõele.

Kasutatud kirjandus:

 

Ammas, A. 2001. Paldiski vägivallaöö hõõgus kaua tuhas. Eesti Päevaleht (02.08.2001).

Anastasio, P. A., Rose, K. C., Chapman, J. (1999) Can the Media Create Public Opinion? A Sosial-Identity Approach. Current Directions In Psychological Science.

Eesti Päevaleht (05.07.1999) Umbusaldus Jaan Mölderile.

Eesti Päevaleht (10.01.2000) Paldiski linnavolikogu saadetakse laiali.

Eesti Päevaleht (30.07.2001) Rahuvalvajatel kahtlus vägivallatsemises.

Jõgi, M. 2003a. Paldiski temaatika eesti ajalehtedes aastatel 1996-2002. Seminaritöö. Käsikiri TPÜ Sotsioloogia osakond.

Jõgi, M. 2003b. Paldiski noored oma kodulinnast Eesti ajalehtedes kajastatu taustal. Bakalaureusetöö. Käsikiri TPÜ Sotsioloogia osakond.

Kenk, K. 1996. Omavalitsused on laenanud üle 1,87 miljardi krooni. Eesti Päevaleht (10.08.1996).

Kenk, K. 1996. Tallinna Sadam muutub ländlordiks. Eesti Päevaleht (25.09.1996).

Klenski, D. 2001. Mitte-eestlaste kannatus ei ole lõputu. Eesti Päevaleht (07.08.2001).

Paldiski linna kodulehekülg - http://www.paldiski.ee/?id=611 (15.12.2004).

Peil, T. 2004. Tähenduskaardid Paldiski näitel. Grandiprojekti nr. 5041 lõpparuanne. Käsikiri Sihtasutus Eesti Teadusfond.

Peil, T. trükis. Maps of meaning – landscapes on the maps and mind – discovering Paldiski. The Norwegian Journal of Geography 60 (1).

Schudson, M. (1995) The Power of News. Cambridge: Harward University Press.

Statistikaameti kodulehekülg. URL http://www.stat.ee (21.11.2003).