|
ESTONIAN SOCIAL SCIENCE ONLINE |
|
||||||||||
|
Seoses Euroopa Liidu laienemisega on tõusnud Eesti ettevõtete huvi ja võimalused oma tegevust Eestist väljapoole laiendada. Teisalt aga hakkavad üha enam ka Euroopa ettevõtted Eesti poole vaatama ja lisaks üha suurenevale Eesti sisesele konkurentsile suureneb ka konkurents väljastpoolt. Seetõttu on Eesti ettevõtjal täna veel üsna raske uutele turgudele siseneda, mida on näha ka Eesti Ekportööride Uuringutest ‑ suurimaks ekspordibarjääriks peetakse tugevat konkurentsi välisturgudel (Roolaht 2004:55).
Ühest küljest mida arenenum on majandus, seda suuremad võimalused on konkurentsivõime tõstmiseks, teisalt on just konkurentsivõimelised ettevõtted need, kes riigi majandusarengut edasi viivad. Lähtudes viimasest, siis on ettevõttel edu saavutamiseks vajalik olemasolevaid ressursse maksimaalselt ära kasutada.
Käesoleva artikli eesmärgiks on analüüsida Eestis seni üht praktiliselt kasutamata võimalust ettevõttele lisaväärtuse tekitamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning konkurentsieelise loomiseks – mida oleks pakkuda majandusarengu kiirendamiseks tööstusomandi kaitse seisukohast.
Meil on riiklikud arengukavad ja -strateegiad teadus- ja arendustegevuseks, on käimas seminarid, konverentsid jm programmid innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks, on kasvanud teadus-, arendustgegevuse ja ettevõtluse toetuse rahastamine ja on veel palju muudki, millest võiks teadmistepõhise ühiskonna ja seeläbi kogu majanduse arenguks kasu olla. Ometi on infrastruktuuri olukord kehv, strateegias kavandatud programmid pole käivitunud, kraadiõpe pole soovitud tasemel jne. (Engelbrecht 2004)
Kõik see on kahtlemata vajalik, kuid kas ainult sellest piisab. Kuskilt jääks nagu midagi puudu. Viimastel aastatel mitmetes välja töötatud riiklikes strateegiates ja muudes programmdokumentides on intellektuaalomandi õigusi ja tööstusomandi kaitset puudutavad küsimused praktiliselt välja jäetud. Või kui neid on ka käsitletud, siis väga põgusalt ja tihtipeale ka mitte päris selgelt. Konkreetseimalt on intellektuaalomandi probleeme puudutavaid küsimusi tunnistatud “Akadeemilist kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni toetava infrastruktuuri kaasajastamise strateegilistes alustes”, kus on Eesti innovatsioonisüsteemi nõrkuste all teadus- ja arendusasutuste peamiste nõrkuste juures välja toodud madal võimekus intellektuaalse omandi probleemide juhtimiseks (Putk 2004 ‑ 2005).
Nii ajakirjanduse, Patendibüroo Käosaar & Co praktika kui ka erinevate uurimuste põhjal võib arvata, et probleemiks on ka suutmatus teha vahet patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisaini ja teiste intellektuaalomandi objektide kaitsel – seni kuni ei teadvustata, mis on mis, seni ilmselt ei mõisteta ka mida millena ja kuidas kaitsta ning kuidas midagi eelnimetatuist võiks omanikule väärtuslik olla.
Kui me räägime teadmistepõhisest majandusest ja seeläbi Eesti ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmisest ja majandusarengu kiirendamisest, siis on oluline mõelda ka teaduse ja tehnoloogia arendustegevuse käigus välja töötatud lahenduste kaitsmisele – selleks, et Eesti ettevõtete poolt välja töötatud lahendused ka Eestile alles jääksid ning hakkaksid tulu tagasi tooma.
Teadus- ja arendustegevuse tulemuste üheks mõõdikuks on esitatud patenditaotluste (ja ka kasulike mudelite taotluste) arv. Patendi ja kasuliku mudeli kaitse taotlused koos juba registreeritud või samuti taotlusetapis olevate kaubamärkide ja tööstusdisaini lahendustega on aga üheks võimaluseks konkurentsivõime tõstmiseks ning seeläbi majandusarengu edasi viimiseks. Korralik süsteemselt kaitstud patendiportfell on aga nii Euroopas kui ka mujal maailmas hinnatud konkurentsieeliseks.
Tööstusomandi kaitse vajalikkusest ja teadlikkuse tõstmisest ning teadlikkuse tõstmise võimalustest on hakatud ka avalikult üha rohkem rääkima. Üha enam on korraldatud ka erinevaid seminare, koolitusi jms üritusi. Kuid ilma kindla riigipoolse kava ja toetuseta jääb see juhuslikuks ning ei võimalda olemasolevaid ressursse maksimumaalselt ära kasutada.
Jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks eelkõige vajalik paika panna riigi poolne intellektuaalomandi kaitse poliitika ning välja töötada intellektuaalomandi kaitse strateegia, mille alusel saaksid ka ettevõtted koostada omale konkurentsivõimelise intellektuaalomandi ja kitsamalt võttes tööstusomandi objekte puudutava kaitsestrateegia.
Üheks senikasutamata ressursiks konkurentsieelise saavutamiseks on patendialase informatsiooni ja patendikaitse võimaluste mitte kasutamine.
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti majandus väikeste tõusude ja langustega tasapisi ülesmäge läinud, kuid teadus- ja arendustegevuse tulemuseks olevate leiutiste kaitse taotluste arv pole oluliselt muutunud (Eesti Patendiamet:Statistika).
Tabel 1. Seisuga 30.06.2004 Eesti isikute poolt esitatud patenditaotlused ja kehtivad Eesti isikutele kuuluvad patendid
|
Patenditaotluste esitamise aasta |
Esitatud patenditaotluste arv |
Kehtivad patendid taotlemise aasta järgi |
|
1994 |
16 |
1 |
|
1995 |
16 |
3 |
|
1996 |
12 |
5 |
|
1997 |
15 |
4 |
|
1998 |
20 |
7 |
|
1999 |
13 |
1 |
|
2000 |
12 |
8 |
|
2001 |
18 |
3 |
|
2002 |
19 |
1 |
|
2003 |
18 |
- |
|
2004 |
15 |
- |
Allikas: Eesti Patendiamet http://www.epa.ee/24stat.htm
Konkurentsieelise saavutamiseks ja konkurentsis läbi löömiseks on peale kõige muu tarvis näidata ka usaldusväärsust, olla atraktiivne. Seda selleks, et meelitada Eestisse investeerima, leida partnereid välisturgudel.
Üheks võimaluseks ettevõttel konkurentsieelise saavutamiseks on näidata, kui oluliseks peab ta oma intellektuaalomandi kaitset (oskusteave, tööstusomand, jm) ja kuidas ta oskab patendidokumentidest leitavat informatsiooni kasutada.
Seega oluline on mitte ainult enda intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste kaitsmine, vaid ka oskus ära kasutada teiste poolt kaitstud tööstusomandist saadavat informatsiooni. Paraku, nagu näitab Euroopa Patendiameti poolt läbi viidud uurimus, on see Eestis veel teiste Euroopa riikidega võrreldes äärmiselt madal. Uurimuse tulemused Eesti seisukohast on kajastatud kokkuvõtvalt tabelis 2 (Doornbos jt 2003).
Tabel 2. Eestit puudutav kokkuvõte Euroopa Patendiameti patendiinfo kasutajatest
|
Näitaja |
Tulemus |
Koht |
|
Küsitletud Eesti ettevõtete keskmine suurus |
137 |
22 |
|
Ettevõtete töötajate suhteline protsent, kes on seotud intellektuaalomandiga |
4.10% |
13 |
|
Ettevõtte töötajatest tegeleb: · R&Dga · Innovatsiooniga · Monitooringu· Inteleektuaalomandiga · Ei vastanud |
34% 48% 48% 20% 38% |
28 29 30 28 2 |
|
Patentide kasutamine ettevõttest |
42% |
28 |
|
EPO patendi informatsiooni tundmise tase ettevõtte töötajatest |
80% |
29 |
|
Ettevõtte töötajate teadlikkus ja ligipääs patendi andmebaasidele |
16% ligipääs 12% teadlikus |
13 |
|
Vajadus patendi informatsiooni järele |
38% |
31 |
|
Ligipääs patendialasele informatsioonile |
18% |
26 |
|
Kasutamine ja huvi patendi informatsiooni saamiseks EPOst |
34% huvi 20% kasutajaid 30%mittehuvitatuid |
30 |
|
Patendiinfo väärtustamine |
12% |
29 |
|
EPOst patendiinfo saamise rahulolu. |
36% ei oma arvamust 58% ei tea |
31 |
|
Patendialase informatsiooni kasutamine ja mittekasutamine |
8% patendi kasutajaid 59% patendi kasutajaid, kes ei kasuta patendi infot |
28 |
Allikas: EPO User Survey
http://www.european-patent-office.org/news/info/survey2003/epo_user_survey.pdf
Nagu näha on Eesti enamike patendi alast informatsiooni puudutavate näitajate (kasutamine, tähtsustamine, vajadus, huvi jms) poolest 31 riigi seas kohtadel 26. – 31. Kõik see viitab Eesti ettevõjate äärmiselt madalale intellektuaalse omandi ja veel kitsamalt võetuna tööstusomandi kaitse alasele teadlikkusele, mis tuli välja ka PHARE projektis “Eesti Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tööstusomandi kaitse alane teadlikkus ja selle tõstmise võimalused” (Moorlat jt 2002).
Vastupidiseks näiteks Eestile võib aga tuua Rumeenia, kus patendi alase informatsiooni vajaduse poolest ollakse esimene, kuid ligipääsult ollakse Eesti järel 27. Samuti juhib tabeleid Rumeenia oma piiratud võimaluste poolest kasutamise ja huvi ning rahulolu järgi patendi info saamiseks Euroopa Patendiametist. (Doornbos jt 2003)
Ilmselt seni, kuni ei tõuse Eesti ettevõtjate ja leiutajate intellektuaalomandi alane teadlikkus, ei hakka tõusma ka leiutiste kaitsmise aktiivsus. Pea kümne aasta jooksul kui kõik muud valdkonnad on meil arenenud, on leiutiste kaitsmise aktiivsus jäänud ikka samaks. Siit võib aga järeldada, et võibolla polegi probleem niivõrd teadlikkuses, kuivõrd Eesti suurusega riigis lihtsalt pole selliseid ideid piisavalt, millest välja arendada kaitsevõimeline leiutis ja seega polegi midagi kaitsta. Ideede puudust võib kaudselt välja lugeda ka sellest, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on viimase kolme aastaga tõusnud enam kui kaks korda – 440 miljonilt EEKi 2001. aastal 950 miljoni EEKini 2005. aastal (Teadus- ja arendusnõukogu 2004), kuid teadus- ja arendustegevuse tulemusi kaitstud tööstusomandi objektide arvu tõusu näol pole näha.
Seega lisaks intellektuaalomandi alase teadlikkuse tõstmisele ‑ kuidas kaitsta oma ideid, seda nii erinevate kaitsevõimaluste kui ka kaitsmiseks vajalike toetuste saamise võimaluste osas tuleks võibolla rohkem mõelda, kuidas olemasolevaid ideid paremini ellu rakendada. Seda vajadust näitab ka kasulike mudelite omanike küsitlusest välja tulnud fakt, et 73.7% küsitletutest ei ole teadlikud erinevate toetuste saamiste võimalustest oma ideede ellu rakendamiseks (Putk 2003).
Kokkuvõtteks
Selleks, et konkurentsis läbi lüüa on vaja leiutada. Leiutamisel pole aga mõtet, kui ei müü. Et edukalt müüa, on vaja kursis olla turul toiuvaga ja et kaitsta end konkurentide eest peavad intellektuaalsest omandist tulenevad õigused kaitstud olema. Intellektuaalsest omandist tulenevate õigusete kaitsmine ja nende kasutamine on aga toodetele, teenustele lisaväärtuseks. See äratab usaldust ja näitab ettevõtte suhtumist nii enda kui ka teiste intellektuaalomandisse. Intellektuaalomandist tulenevate õiguste kaitsmist võib aga pidada justkui omaette kvaliteedimärgiks, so garantii, mis aitab vastavat toodet või teenust müüa.
Lisaväärtust ettevõttele annab ka patendi- jm tööstusomandialase informatsiooni oskuslik kasutamine.
Patendibüroo Käosaar & Co praktika põhjal võib tuua hulgaliselt näiteid erinevatest aspektidest intellektuaalomandi kaitsmise olulisuse kohta, kokkuvõtteks tooksid autorid siinkohal mõned ka välja. Konfidentsiaalsuse huvides siinkohal konkreetsete ettevõtete nimesid ja tegevusi ei saa nimetata.
· Ettevõte kulutab hulga raha paludes mõnel reklaamifirmal oma tootele/teenusele kaubamärk välja töödata. Kaubamärgi kaitse taotlemisel ilmneb, et sarnane märk on juba olemas ja kogu tehtud töö ja kulutatud raha on asjata ning kogu kaubamärgi väljatöötamine tuleb uuesti teha. Asjatute kulutuste vältimiseks kaubamärgi väljatöötamisel oleks olnud eelnev kaubamärgiotsing.
· Ettevõte X on turule tulnud mõne uue tootega. Mõne ajapärast ühel juhul, kas mõni konkurent või teisel juhul ettevõttest X koos oskusteabega lahkunud endine töötaja hakkab tootma sama asja, mida ettevõte X. Päästvaks lahenduseks sellisel juhul on osutunud toote õigeaegne kaitsmine kasuliku mudelina, mis võimaldab nüüd nõuda konkurendi vastava äritegevuse lõpetamist.
· Patendiotsinguid tehes on patendidokumentides ilmnenud viiteid Eesti ettevõtetele, mis näitab, et mujal maailmas tuntakse huvi Eesti vastu ning ollakse kursis, mis siin toimub. See aga teeb ettevaatlikuks ja paneb mõtlema, et olgugi meie turg kui tahes väike, siis vähemalt oma tegevuspiirkonnas on soovitatav oma õigused ära kaitsta ning kindlustada oma positsioon vältimaks hilisemaid ebameeldivaid üllatusi. Seega uusimate tehnoloogiliste lahendustega kursis olemiseks on patendidokumentitidest saadav informatsioon üks kiiremaid ja lihtsamaid võimalusi.
Kirjandus
D o o r n b o s, Rob, Renske G r a s, Jozsi T o t h. European Patent Office. 2003. Usage Profiles Of Patent Information Among Current And Potential Users Report On The Main Results Of The Survey.
http://www.european-patent-office.org/news/info/survey2003/epo_user_survey.pdf
E n g e l b r e c h t, Jüri. 2004. Teadmistepõhisest ühiskonnast 2. Univesitas Tartuensis. 08.10.2004. http://www.ajaleht.ut.ee/42619
H a r i d us- ja teadusministeerium, M a j a n d u s- ja kommunikatsiooniministeerium. 2004 Akadeemilist kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni toetava infrastruktuuri kaasajastamise strateegilised alused. http://www.mkm.ee/index.html?id=899&order=aeg_desc
M o o r l a t, Ott, Talis B a c h m a n n, Siiri S a m e, Mart M o o r l a t. 2002. PHARE projekt ES 9903.03. Eesti Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tööstusomandi kaitse alane teadlikkus ja selle tõstmise võimalused. Tallinn.
P u t k, Mikk. 2003. Bakalaureusetöö “Eestis registreeritud kasulikest mudelitest”. Tartu Ülikool.
P u t k, Mikk. 2004 – 2005. Ülevaade ja analüüs Eesti riiklikes arengudokumentides käsitletud intellektuaalomandi küsimustest. Patendibüroo Käosaar & Co.
R o o l a h t, Tõnu. 2004. Ettevõtluse rahvusvahelistumine loengukonspekt ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise magistriõppele. I osa. Tartu: TÜ Avatud Ülikool, lk 55.
T e a d u s- ja arendusnõukogu 2001-2004 koosseisu ühisavaldus. 20.09.2004. http://www.riigikantselei.ee/?id=4780