Sissejuhatus

Euroopa Liidu (EL) laienemine on juba toonud ja toob veel Eesti jaoks kindlasti kaasa mitmeid uusi võimalusi: nt liht­sustas ta paljude siinsete ettevõtete ligipääsu EL turule ja sealsete firmade pääsu Eestisse. Turulepääsu lihtsustumine peaks seega tõenäoliselt soodus­tama ka otseste välisin­ves­tee­ringute (OVI) sissevoolu (kuigi siin konkureerib Eesti teiste EL liikmes­maa­dega ja ka teistega, nt Venemaaga). See võib oma­korda avaldada Eesti majandusele nii positiivset kui negatiivset mõju. Käesoleva artikli eesmärgiks on uurida, kuidas võiks seoses EL liikmeks saamisega muutuda Eesti ligitõmbavus OVI sihtkohana ning millist mõju sellised investeeringud Eesti majandusele avaldavad. Selleks võrrel­dakse Eesti ja teiste Eesti lähedal asuvate EL liikmesmaade investeerimis­kesk­konda ja tuuakse ka mitmeid näiteid OVI positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest konkreet­setele ettevõtetele. Artikkel lõpeb mitmete majanduspoliitiliste soovitustega.

 

Otseste välisinvesteeringute sissevool Eestisse

2004. aasta 30. juuni seisuga on Eesti saanud 92,3 mld kr eest otseseid välisin­ves­teeringuid (Eesti Pank 2004). Sealhulgas investeeriti 2004. aasta kuue esimese kuuga Eestisse 6,2 mld kr (vt joonis 1).

 

 

 

Joonis 1. Otseste välisinvesteeringute sissevool Eestisse, 1992-2004 (I poolaasta), mld kr (Eesti Pank 2004)

 

Kõige enam on Eestisse investeerinud Rootsi ja Soome ettevõtted: kokku 62 mld kr ehk 67,6% OVI koguhulgast (Eesti Pank 2004). Rootsi investorid kuu­luvad ka kolme kõige rohkem otseseid välisinvesteeringuid saanud Eesti ette­võtte — Eesti Tele­komi, Ühispanga ja Hansapanga — omanikeringi, samas kui Soome oma­nikke on küm­nest enim välisinves­teeringuid saanud firmast neljal: Hansapangal, Kunda Nor­dic Tsemendil, Rak­vere Lihakom­binaadil ja Sampo Pangal (vt tabel 1). Kokku on EL liikmesriikide osa­tähtsus Eesti otse­investeeringukapitalis üle 80 protsendi (Eesti Pank 2004). Kümne suurima OVI sissevooluga firma omanike hulgas on ka Suurbritannia, Austria, Hollandi, Luksemburgi ja Itaalia inves­toreid. Vaid üks firma — üheksandal kohal asuv Ho­rizon Tselluloosi ja Paberi AS — kuulub väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevatele investoritele (Invest in Estonia 2004).

 

Tabel 1. Kümme suurimat Eesti ettevõtetesse tehtud investeeringut (2003. a. lõpu seisuga)

	ettevõte	sektor	investeering, mln kr	investori(te) emamaa(d)
1.	Eesti Telekom	telekommunikatsioon	910.9	Rootsi USA Holland
2.	Eesti Ühispank	pangandus	658.6	Rootsi
3.	Hansapank	pangandus	541.9	Rootsi Soome Suurbritannia Austria
4.	Kunda Nordic Tsement	tsemendi tootmine	374.1	Soome
5.	Rakvere Lihakombinaat	lihatööstus	361.1	Soome
6.	Shell Eesti	kütuste müük	332.1	Suurbritannia
7.	Sampo Pank	pangandus	323.0	Soome
8.	Baltex 2000	tekstiili tootmine	313.6	Singapur Suurbritannia Holland
9.	Horizon Tselluloosi ja Paberi AS	paberi tootmine	254.2	Singapur USA
10.	Pro Kapital Grupp	kinnisvaraarendus	223.6	Itaalia

Allikas: Invest in Estonia 2004

 

Peamiselt on investeeritud finantsvahendusse, töötlevasse tööstusesse ning veonduse, laon­duse ja side valdkonda: 58,7 mld kr ehk 63,6% kõigist sissetulnud inves­teeringutest (vt tabel 2). Kümne enim otseseid välisinvesteeringuid saanud firma hulgas on kolm panka: Ühispank, Hansapank ning Sampo Pank (vt tabel 1).

 

Tabel 2. Otseinvesteeringute positsioon (kõigi Eestis olevate OVI maht) riikide lõikes 2004. a. 30.juuni seisuga

OVI positsioon riigiti			OVI positsioon tegevusalade lõikes
	Mln kr	%		Mln kr	%
Rootsi	38743	42.0	Finantsvahendus	27939	30.3
Soome	23671	25.6	Töötlev tööstus	15484	16.8
USA	4308	4.7	Veondus, laondus ja side	15280	16.5
Taani	2999	3.2	Hulgi- ja jaekaubandus	13714	14.9
Holland	2972	3.2	Kinnisvara, rentimine ja äritegevus	11766	12.7
Norra	2566	2.8	Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus	2028	2.2
Saksamaa	2338	2.5	Ehitus	1892	2.0
Suurbritannia	2126	2.3	Hotellid ja restoranid	1730	1.9
Austria	1644	1.8	Mäetööstus	506	0.5
Venemaa	1346	1.5	Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus	290	0.3
Portugal	947	1.0	Muud	1698	1.9
Muud	8667	9.4
KOKKU	92 327	100,0	KOKKU	92 327	100,0

Allikas: Eesti Pank 2004

 

Eesti atraktiivsus otsestele välisinvesteeringutele

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja selle vanemnõunik välisinvesteeringute alal Andrus Viirg toovad Eesti investeerimiskliima atraktiivsuse iseloomustamiseks välja alljärgnevad punk­­tid (Key Reasons 2004; Viirg 2004):

• kuulumine 90 mln elanikuga ja suhteliselt kiire majanduskasvuga Läänemere regiooni ja tihedad majandussidemed teiste sellesse piirkonda kuuluvate riikidega¹,
• avatud majandus, madalad piirangus väliskaubandusele ja –investeeringutele, hea trans­­­pordiühendus ja soodne asukoht selle regiooni turgudele sisenemiseks,
• EL ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeksolek. EL kaudu ligipääs 600 mln elanikuga turule ja struktuurifondide toetustele; WTO kaudu lihtsustatud ligi­pääs ka teistele välisturgudele,
• riigi väiksusest tingitud suur ekspordile orienteeritus²,
• madalad tootmiskulud (sh palk³, transporditeenused, rendihinnad, energia),
• toodete hea kvaliteet ja maine,
• lihtne maksusüsteem, madalad maksud, investeeringute maksuvabastus,
• arenenud (telekommunikatsiooni) infrastruktuur, mobiilside, internetiühenduse (52% inimestest pääseb sellele ühel või teisel viisil ligi) ja e-teenuste lai levik (nt vaid 5% tehingutest toimub sularahas),
• kõrgkoolihariduse lai levik⁴, suurenev tähelepanu teadusele ja võõrkeelteoskuse pa­ran­damisele,
• inimeste huvi uute tehnoloogiate ja toodete kasutamise vastu, mis võimaldab neid Ees­ti turul testida,
• viisavabadus paljude riikide kodanikele.

 

Lisaks sellele võivad välisinvestoritele huvi pakkuda stabiilne vahetuskurss, madal inflatsioon ja tõusvad riigireitingud. Ka eurole üleminek, mis võib kõige optimistlikumate prognooside kohaselt toimuda 2006. a. suvel, võib OVI sissevoolu suurendada.

Tabelis 3 on võrreldud mõningaid Eesti investeerimiskliima näitajaid vastavate andmetega teistest Läänemere äärsetest riikidest. Juurde on lisatud ka Ungari ja Tšehhi andmed, sest ka nende riikidega võistleb Eesti OVI sissevoolu pärast.

 

Tabel 3. Läänemere regiooni, Tšehhi ja Ungari investeerimiskliima näitajad 2004. aastal

Indeks ja koht maailmas	Eesti	Soome	Rootsi	Norra	Taani	Saksamaa	Läti	Leedu	Poola	Venemaa	Tšehhi	Ungari
Majandusvabadus5	1.76 6.	1.95 14.	1.90 12.	2.35 28.	1.80 8.	2.03 18.	2.36 29.	2.19 22.	2.81 56.	3.46 114.	2.39 32.	2.60 42.
Välisinvesteeringud	1.0	2.0	1.0	3.0	2.0	1.0	2.0	2.0	3.0	3.0	2.0	2.0
Väliskaubandus	1.0	2.0	2.0	2.0	2.0	2.0	2.0	2.0	3.0	3.0	2.0	3.0
Korruptsioon6	5.5 33.	9.7 1.	9.3 6.	8.8 8.	9.5 3.	7.7 16.	3.8 57.	4.7 41.	3.6 64.	2.7 86.	3.9 54.	4.8 40.
Konkurentsivõime7	68.4 28.	83.6 8.	79.6 11.	75.5 17.	84.3 7.	73.4 21.	Andmeid pole		42.0 57.	52.1 50.	56.4 43.	57.2 42.
Ettevõtete konku-    rentsivõime	51.1 31.	76.8 10.	68.0 16.	55.1 27.	77.4 9.	48.7 34.			21.1 36.	31.8 52.	33.1 50.	36.5 47.
Tehnoloogia, teadus    ja tööjõud	47.6 35.	75.1 7.	78.2 4.	72.9 11.	78.0 5.	73.5 10.			36.3 47.	38.8 43.	48.2 34.	51.1 32.
Makroökonoomiline     edukus	52.8 29.	52.7 31.	55.7 25.	54.8 26.	52.4 32.	69.0 4.			36.5 57.	40.7 54.	53.9 28.	45.1 47.
Valitsuse poliitika    edukus	68.9 15.	77.6 4.	64.1 19.	66.9 17.	77.4 5.	50.2 34.			21.6 58.	45.0 40.	38.3 48.	43.9 43.
Kasvu konkurentsi- võime8	4.96 22.	6.01 1.	5.80 3.	5.33 9.	5.61 4.	5.24 13.	4.54 37.	4.39 40.	4.15 45.	3.46 70.	4.48 39.	4.61 33.
Tehnoloogia arengu    kiirus	5.16 10.	6.00 2.	5.90 4.	5.08 13.	5.25 8.	5.03 14.	4.71 26.	4.43 36.	4.44 34.	3.61 69.	4.84 21.	4.57 32.
Ettevõtluse kasvu    kon­kurentsivõime	28.	1.	3.	22.	4.	5.	29.	40.	46.	63.	35.	38.
Ettevõtete tegevuse    ja strateegia tase	36.	4.	3.	21.	7.	1.	29.	41.	43.	64.	33.	45.
Riigi ärikeskkond	27.	1.	5.	21.	3.	9.	31.	41.	44.	61.	38.	37.
Riigirisk9	74.8 52.	87.3 7.	87.0 8.	92.3 1.	86.5 10.	82.3 21.	75.8 49.	74.8 52.	75.8 49.	75.3 51.	76.5 46.	77.0 42.
Poliitiline risk	75.0 42.	93.5 1.	90.5 5.	88.0 12.	86.5 13.	82.0 24.	73.5 49.	75.0 42.	74.5 44.	68.5 67.	77.0 33.	82.5 22.
Majandusrisk10	37.5 54.	44.0 11.	44.0 11.	48.0 1.	43.0 13.	41.0 25.	38.5 44.	37.5 54.	37.5 54.	39.5 35.	36.0 71.	35.0 85.
Valitsuse efektiivsus11	0.78 49.	2.01 6.	1.84 15.	1.84 14.	1.99 7.	1.76 17.	0.67 55.	0.61 57.	0.61 58.	-0.40 109.	0.70 52.	0.78 50.
Inimareng12	0.85 36.	0.94 13.	0.95 2.	0.96 1.	0.93 17.	0.93 19.	0.82 50.	0.84 41.	0.85 37.	0.80 57.	0.87 32.	0.85 38.
OVI potentsiaal13	38.	13.	10.	2.	19.	9.	49.	52.	44.	33.	42.	41.
Kogu sissetulnud OVI maht per capita (USD)	4753	8923	16093	10002	14110	6601	1443	1417	1350	364	4023	4207

Allikad: Heritage Foundation 2004; IMD 2004; Kaufmann jt 2003; PRS Group 2004; Transparency International 2004; UNCTAD 2004; UNDP 2004; Web Forum 2003; World Bank 2004

 

Tabelist 3 järeldub, et Eestis on võrreldes teiste vaatlusaluste riikidega kõige suurem majan­dus­vabadus. Kõige väiksemad on ka takistused väliskaubandusele ja otsestele välisinves­tee­ringutele. Võrreldes teiste üleminekumaadega on Eestis kõige vähem korruptsiooni, tema äri­keskkond on kõige soodsam, valitsuse efektiivsus suurim ja konkurentsivõime, sealhulgas ma­­janduskasvu konkurentsivõime, kõige kõrgem. Eesti ettevõtted on ühe hinnangu kohaselt isegi konkurentsi­või­melisemad kui Saksamaa firmad. Tehnoloogia arengu kiiruselt ületatakse nii Saksa kui Norra ettevõtteid. Seda toetab ka valitsuse poliitika: poliitika edukuse poolest on Ees­ti maailmas 15. kohal. Samas jääb Eesti tehnoloogia, teaduse ja tööjõu konkurentsivõime ma­ha Ungarist ja Tšehhist. Ka makroökonoomiliselt ja inimarengu tasemelt on Tšehhi edukam. Eesti majandusrisk on ühe hinnangu kohaselt madalam vaid Lätist ja Venemaast. Samas tundub see näitaja inves­to­reid vähe huvitavat, sest Eestil on üleminekumaadest kõige suurem välisinvestorite ligimeelitamise potentsiaal. Seda näitab ka suurim sissetulnud OVI maht inimese kohta.

Euroopa Liiduga ühinemise mõju Eestisse tulevatele otsestele välisinvesteeringutele on prae­­gu loomulikult vara hinnata. Mõningaid oletusi saab siiski teha. Majandusvabaduse edeta­belis võib Eesti mõnevõrra tahapoole langeda, sest ühinemise tõttu pidi Eesti keh­testama tol­lid mitmetele EL piiridest väljajäävate riikide kaupadele. Arvatavasti langetab see väliskau­ban­duse vabaduse indeksit. See võib vähendada mõne investori huvi Eesti vastu. Samas ei to­hiks see langus eriti suur olla, sest viimase majandusvabaduse indeksi järgi on Taani Eestist vaid 2 ja Rootsi 6 kohta tagapool (vt tabel 3). Need riigid on inimese kohta saanud ka Eestist rohkem otseseid välisinvesteeringuid.

Eesti perspektiivi kohta tulevikus otseseid välisinvesteeringuid ligi meelitada on antud ka mõningaid prognoose (vt tabel 4). Nende põhjal võib järeldada, et EL liikmeks saamine võib OVI sissevoolu nii suurendada kui vähendada. Siiski on alust teatavaks optimismiks. Seda näitavad ka mõned hiljuti käivitanud suured projektid: nt 3,8 mld kr suurune investeering Galvexi terasetöötlemis- ja 2,38 mld kroonine investeering Kunda tselluloo­sitehasesse.

 

Tabel 4. OVI sissevoolu suurendavad ja vähendavad tegurid seoses EL liikmeks saamisega

Sissevoolu suurendajad

Sissevoolu vähendajad

·      Seoses liitumisega kadusid piirangud EL kodanike, sh. juhtide, töötamisele Eestis. ·      Euro kasutuselevõtt kajastub juba praegu krediidi­reitingutes ja intressimarginaalides, ta võib ka kii­ren­dada majanduskasvu, suurendada majanduse stabiilsust ja pikaajalist tööhõivet. ·      Kui Eestis hakatakse rohkem tähelepanu pöörama innovatsioonile ja toodete lisandväärtuse tõstmisele ning õpitakse seejuures teiste EL liikmesriikide kogemustest, suurendab see OVI sissevoolu. ·      Et mitmed EL liikmesmaad piiravad endiselt Eesti tööjõu liikumist oma tööturule, aeglustab see pal­kade ühtlustumist ja seetõttu meelitab Eesti endiselt ligi madalatest tootmiskuludest huvitatud inves­toreid. ·      EL liikmeks saamine vähendas mitmete potent­siaalsete investorite arvates Eesti kui investee­rimis­keskkonna riskiastet . ·      Eestisse võidakse investeerida eesmärgiga pääseda EL siseturule; kui Eesti suhted Venemaaga para­nevad, võivad siia sellise eesmärgiga investeerida nt selle riigi ettevõtjad.

·      Välisinvestorid on juba mitmed taas­ise­seisvumise ajal puudunud teenuse­liigid välja arendanud, seega võib OVI sissevool teenustesektorisse väheneda. ·      Privatiseerimine on praktiliselt lõppe­nud. ·      Kaupade liikumine teistesse EL liik­mes­riikidesse on lihtsustunud  ja seega pole nendele turgudele sisenemiseks ilmtingimata vaja investeerida (nt Ees­tisse võib Lätist ka kaupu sisse tuua, siia pole eraldi tehast vaja ehitada). ·      Tulevikus ühtlustuvad palgad Eestis ja mujal Euroopa Liidus ja see vähendab madalatele toomiskuludele suunatud in­ves­teeringute sissevoolu. ·      Iirimaa kogemus näitab, et OVI sisse­vool võib oluliselt suureneda ka alles aastaid pärast EL liikmeks olekut, aga Kreekas pole üldse olulist otseste välisinvesteeringute sissevoolu kasvu tähel­datud.

Allikad: Chandler jt 2003; Kraft 2004.

 

Otseste välisinvesteeringute positiivne mõju sihtriigi majandusele

Otsestel välisinvesteeringute sissevoolul on mitmeid positiivseid jooni. Näiteks aitavad nad lahendada üleminekumaade kõige tõsisemat probleemi — majanduse ümber­struktureerimist. Nad suurendavad riigi investeerimisvõimet, toovad sinna uut kapitali, kaas­aegseid tehno­loogiaid ja teadmisi. Need võivad üle kanduda ka kohali­kesse ettevõtetesse (Drabek, Griffith-Jones 1998; Dunning 1994), mis välisosalusega firma­dega koostööd teevad.

Välisosalusega firmad suudavad tihti toota konkurentsivõimelisemat toodangut kui kodu­maise kapitaliga ettevõtted: neil võib nt olla rohkem teadmisi. Välisinvestoritel on tavaliselt oma emamaal mitmeid kasulikke kontakte, seetõttu hakkab investeeringuid saanud firma tihti eksportima oma investori kodumaale (Blomström 1990) — Rootsi osalusega ettevõte eks­pordib Rootsi, Soome kapitaliga firma Soome jne — või tema teiste tütarfirmade asukoha­maale. Sellist seost on näha ka Eestis. Nt Saint Gobain Sekurit Eesti müüb praktiliselt kogu oma toodangu korporatsioonisiseselt. Ühiselt hangitakse ka osa toorainest. Lisaks sellele on see firma saanud omanikult vajalikku oskusteavet ja muud informatsiooni.

Sellest tule­nevalt on leitud, et välisosalusega firmadel võib olla kohaliku kapitaliga firmadega võrreldes vähem probleeme nii eksportimisel kui ka firma edasisel laiendamisel ja arendamisel. Seda on näidanud ka mitmete Eestis läbi viidud küsitluste andmed (vt ka Vissak 2003).

Väliskapitali sissevool võib kaasa tuua uued juhtimisstiilid ja senisest efektiivsemad töö korraldamise meetodid (Dunning 1994). Samas võib töö efektiivsuse tõus tuua kaasa töötajate koon­damise. See probleem võib veelgi teravneda siis, kui OVI suurendavad konkurentsi siht­riigi turul ja seetõttu hakkavad ka kohaliku kapitaliga ettevõtted konkurentsis püsimiseks välisosalusega firmade eeskujul tootmise efektiivsust tõstma. Samas võivad nad seetõttu hakata ka oma tooteid ja tehnoloogiat uuendama ning eksporti suurendama ja see avaldab majandusele tervikuna positiivset mõju.

OVI sissevool võib seega parandada sihtriigi kaubandusbilanssi (suurendada eksporti roh­kem kui importi) nii otseselt ehk välisinvesteeringu saanud firma kaudu kui ka kaudselt ehk kohalike ettevõtete kaudu (The Macroeconomic Analysis 2001). Selline seos kehtib eriti siis, kui investeering ongi ekspordile orienteeritud (investeeritakse ühte riiki eesmärgiga sealt teistesse eksportima hakata). Eestiski on palju selliseid välisosalusega ettevõtteid, mis eks­pordivad suurema osa oma toodangust (nt eelpoolnimetatud Saint Gobain Sekurit Eesti, aga ka Kreenholm ja Baltika). Ka tervikuna ekspordivad Eestis tegutsevad välisosalusega firmad suu­rema osa oma toodangust kui kohalikud ettevõtted (Vissak 2003). Lisaks sellele võib mõne investeeringuga kaasneda impordi vähenemine — nt siis, kui enne antud toodet kodu­maal toodetud pole.

Väliskapitali sissevool võib suurendada ka töökohtade arvu sihtriigis, seega vähendada tööpuudust (eriti siis, kui rajatakse uus firma). Ka kohalikud firmad võivad senisest rohkem tööd saada — nt hakata välisosalusega ettevõttele toorainet tarnima või allhanketöid tegema (Dunning 1994).

Soov rohkem otseseid välisinvesteeringuid saada võib suurendada riigi majanduse avatust, sundida teda oma mainet parandama ning senisest stabiilsemat majanduspoliitikat rakendama. Sellest võivad kasu saada ka kohaliku kapitaliga ettevõtted. Mõnikord võib isegi paraneda rii­gi keskkonnaseisund, kui välisinvestorid vahetavad vanad seadmed välja uute, säästlikumate vastu (The Macroeconomic Analysis 2001).

OVI võivad suurendada riigi maksutulusid nii käibe- kui tulumaksu osas, eriti kui raja­tak­se uusi ettevõtteid või suurendatakse olemasolevate toodangumahtu (Dunning 1994). Lõpptu­le­musena võib väliskapitali sissevooluga kaasnenud efektiivsem ressursside jaotus ja toot­likkuse suurenemine kiirendada riigi majanduskasvu (Drabek, Griffith-Jones 1998; The Macroeconomic Analysis 2001).

 

Otseste välisinvesteeringute negatiivne mõju sihtriigile

Väliskapitali sissevool on tavaliselt ebaühtlane ja selle täpne maht raskesti prognoositav: mõ­nel aastal investeeritakse ootamatult palju, teisel vähe. Seda on selgelt näha ka jooniselt 1: nt 2002. ja 2003. a. OVI sissevoolud erinesid üle 2,5 ja reinvesteeritud tulud üle kahe korra (Eesti Pank 2004). See võib raskendada riigi majanduspoliitika kavandamist: nt Eestis on raske selle tõttu prognoosida ju­riidilise isiku tulumaksu laekumist (reinvesteeritud tulud on maksuvabad) ja seetõttu on ras­kem ka riigieelarvet planeerida. Eelarve suurus võib mõnikord sõltuda ka erastamise eduku­sest (sedagi pole alati kerge prognoosida): nt osa Eesti Telekomi ja Eesti Merelaevanduse eras­ta­misest laekunud rahast läks riigieelarvesse.

Tabelist 2 järeldus, et ligi pool kogu OVI sissevoolust on suundunud Eesti finants­vahendusse ja töötlevasse tööstusse. Kapitali koondumine üksikutesse sektoritesse võib dein­ves­teerimise (investeeringute riigist välja viimise) korral tuua majandusele kaasa olulise nega­tiivse mõju. Probleemiks võib saada ka see, et üle 2/3 kõigist otsestest välisinvesteeringutest on Eestisse tulnud Rootsist ja Soomest. Nende riikide majandusseisu halvenemine võiks see­tõttu Eesti majandusele negatiivselt mõjuda. Probleeme võivad tekitada isegi ühe suure välis­investori majandusraskused: nt 2003. a. andis Elcoteq 14% kogu Eesti ekspordist ja tema omaniku otsus siin tootmine sulgeda mõjutaks Eesti majandust väga olulisel määral.

Nagu eelpool mainitud, on Eesti finantssektor teistega võrreldes saanud kõige rohkem otse­seid välisinvesteeringuid. See võib pankade suurenenud likviidsuse tõttu kaasa tuua liiga suure riskantsete laenude andmise. See oht on olemas ka Eestis: 2003. a. lõpuks ületas Eesti era­isikute laenude-liisingute kogumaht 23 mld kr, mida finantseeriti peamiselt välisrahaga (Eesti Pank 2004).

Suur väliskapitali sissevool toob kaasa rahahulga ja eratarbimise suurenemise sihtmaal, mis võib omakorda suurendada importi ja kiirendada inflatsiooni (Drabek, Griffith-Jones 1998). Im­pordi ülekaal on üks Eesti maksebilansi suuremaid probleeme: nt 2003. a. imporditi kau­pu 85.4, eksporditi vaid 63.5 mld kr eest (Eesti Pank 2004). Eriti suur on see oht sise­turule orienteeritud OVI korral: firma vajab välismaa tehnoloogiat, toorainet ja muid sisendeid, aga ise (peaaegu) ei ekspordi (Brouthers jt 1996). Impordi kasvule võib viia ka see, et sageli on palgad välisosalusega ettevõtetes kõrgemad kui kodumaistes. Nt 2004. a. II kvartalis oli Eestis välisosalusega firmades keskmine brutopalk 9475, kohaliku osalusega eraettevõtetes aga 6458 kr (Statistikaamet 2004). Taolised erinevused võivad soodustada tööjõu voolamist välisosalusega ettevõtetesse või ka välismaale, omaniku teistesse firmadesse (Walters, Blake 1992) ja seada kohaliku osalusega firmad raskesse olukorda.

Jooniselt 2 selgub, et Eestis toimub pidev ja küllaltki järsk palgakasv. See võib tulevikus viia madalatele tootmiskuludele orienteeritud OVI väljavooluni ja selle kaudu suurendada tööpuudust. Viimane on Eestis ka praegusel hetkel küllaltki oluline probleem: 2003. a. lõpu seisuga oli Eestis tööta 10% tööjõust, Ida-Virumaal 18,2% (Statistikaamet 2004). Kreenholmi kavatsus koondada 2005. a. lõpuks 1000 töötajat süvendab seal piirkonnas probleeme veelgi.

 

Joonis 2. Eesti keskmine brutokuupalk IV kvartali seisuga aastatel 1991-2004 (2004. aastal II kvartali seisuga), kr (Statistikaamet 2004)

 

Suure OVI sissevoolu probleemiks on ka see, et valitsus võib soovida kasutada väliskapitali sissevoolu avaliku sektori (riigieelarve) defitsiidi finantseerimiseks. OVI sissevool võib isegi välisvõlga suurendada, sest riik muutub seeläbi laenajate silmis majanduslikult edukamaks (Drabek, Griffith-Jones 1998). Eesti valitsussektor on siiani olnud netolaenaja, mitte neto­võlgnik (2003. a. II kvartali lõpu seisuga ületasid välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 6,2 mld kr võrra), kuid kõigi ülejäänud sektorite 32,4 mld kr suurust netovälisvõlga (Eesti Pank 2004) võib pidada juba küllaltki suureks.

Otsesed välisinvesteeringud võivad kaasa tuua sihtriigi jaoks ebasoodsa ressursside üm­ber­­jaotuse (nt hakatakse tootma tööjõumahukat toodangut, töötajaid ei koolitata ja ise uusi too­teid välja ei arendata) ning sellest tuleneva majanduskasvu aeglustumise ja isegi maksutulu vähenemise (Dunning 1994; Walters, Blake 1992). Sellist probleemi on nähtud ka Eestis, kus mitmetes tööstusharudes on välisomanike survel suurenenud allhanketööde osa. Sellised telli­mused on paraku ebastabiilsed: nt Tarkoni laienemist segab ühe Rootsi tellija omanike­va­hetus, mille tõttu võib selle allhankepartneri tellimus lõppeda.

 Muudest OVI sissevooluga kaasnevatest probleemidest võib mainida veel kultuuri­konf­likte (Dunning 1994), võimalikku kahju loodusele (Walters, Blake 1992) ja konkurentsi vä­henemist (Dunning 1994). Lisaks sellele võivad mõned riigid kulutada suuri summasid OVI ligimeelitamiseks ja samas jätta toetuseta kodumaised investorid, kes sellist abi rohkem vajak­sid (Walters, Blake 1992). Pealegi võivad mõned välisinvestorid hiljem riigist lahkuda ja toot­mise sulgeda (nt Eesti Tubakas). Ka (võimaliku) emamaa poliitilist survet võib pidada ohuks (nt USA surve Eestile, et NRG Energy saaks erastada Eesti Energia).

 

Kokkuvõte ja soovitused Eesti majanduspoliitika kujundamiseks

Kokkuvõtteks võib öelda, et väliskapitali sissevool avaldab sihtriigile nii positiivset kui negatiivset mõju (vt tabel 5). Üldiselt peaks siiski peale jääma positiivne mõju. Seoses EL liikmeks saamisega võib Eestisse tulnud OVI struktuur muutuda, aga see mõju peaks avalduma pikema perioodi jooksul. Tõenäoliselt on oodata OVI sissevoolu kasvu. Et seda suurendada ja tagada, et OVI positiivne mõju ületaks negatiivse, võib vaja olla senisest aktiivsemaid majandus­poliitilisi samme.

 

Tabel 5. OVI sissevoolu positiivsed ja negatiivsed mõjud

Sissevoolu plussid

Sissevoolu miinused

·      majanduse ümberstruktureerimine ·      kaasaegsed tehnoloogiad ja teadmised ·      konkurentsi ja ekspordi kasv ·      töö efektiivsuse suurenemine ·      uued töökohad ·      impordi vähenemine ·      koostöö kohalike firmadega ·      majanduspoliitika stabiilsus ·      keskkonnaseisundi paranemine ·      riigi maksutulu kasv ·      majanduskasvu kiirenemine

·      ebaühtlane ja raskesti prognoositav ·      kapitali koondumine üksikutesse sektoritesse võib deinvesteerimise korral tuua majandusele kaasa olulise negatiivse mõju ·      sõltumine välisinvestorist/riigist ·      hindade, tarbimise, laenude ja impordi kasv ·      töökohtade vähendamine ·      ebasoodne ressursside ümberjaotus ·      maksutulu vähenemine ·      majanduskasvu aeglustumine ·      muud: nt konfliktid, looduskahju, konkurentsi vä­he­ne­mi­ne, poliitiline surve, suur kulu soodustustele

Allikas: autori kokkuvõte eelnevast diskussioonist

 

Eestisse tuleks senisest enam meelitada ekspordile suunatud otseseid välisinvesteeringuid ning mõjutada siin tegutsevaid firmasid rohkem oma tooteid ja tehnoloogiat uuendama. Selleks tuleb säilitada stabiilne majanduskeskkond, investeerida infrastruktuuri (sh Tallinna lähiümbrusest kaugemale), haridusse ja teadusesse ning luua soodsad tingimused eksporti­miseks (nt aidata ettevõtetel välismaal koostööpartnereid leida, korraldada kursusi jne). Ka riiklikud ekspordi toetamise organisatsioonid võiksid end senisest rohkem (välismaa) ettevõt­jatele tutvustada. Lisaks sellele tuleb toetada ka kohalikku ettevõtlust: ühisettevõtete loo­mine eeldab aktiivsete ja edukate kohapealsete partnerite olemasolu.

Tähtis on ka ennast rohkem välismaal tutvustada. Kaaluda võiks ka keskendumist mõnele üksi­kule, suurema lisandväärtusega tööstusharule või sektorile: käesoleval hetkel pööratakse välisinvestorite ligimee­lita­misel Eestis tähelepanu kolmele laiale valdkonnale — tööstus (eriti masina-, elektroonika-, plasti-, puidu- ja mööblitööstus), teenused ja logistika (sh teeninduskeskused, turism ja tööstus­lik kinnisvara) ning innovaatilised tooted (Key Reasons 2004). Selline lähenemine ei pruugi piisavalt efektiivne olla ja ka ressurssidest ei pruugi piisata. Tugeva, suure lisandväärtusega klastri väljaarendamine võiks tuua majandusele olulist kasu. Siin tuleb loomulikult arvestada ka kohalike ettevõtjate huvide ja võimalustega, sest muidu ei kujune nende ja välisosalusega firmade vahel tugevaid sidemeid ja kohaliku ettevõtluse kasu jääb minimaalseks.

 

 

Kirjandus

B l o m s t r ö m, Magnus 1990. Transnational Corporations and Manufacturing Exports From Developing Countries. New York: United Nations.

B r o u t h e r s, Lance Eliot, Steve W e r n e r, Timothy J. W i l k i n s o n  1996. The Aggregate Impact of Firms’ FDI Strategies on the Trade Balances of Host Countries.— Journal of International Business Studies, 27 (2), pp. 359-373.

C h a n d l e r, Mark, Alf V a n a g s, Urmas V a r b l a n e  2003. A Survey of FDI in the Baltic states: Where do We Stand on the Threshold of EU Accession? — Baltic Economic Trends, 3, pp. 17–29.

D r a b e k, Zdenek, Stephany G r i f f i t h- J o n e s 1998. Managing Capital Flows in Transition Economies with a Case-Study of Central and Eastern Europe, WTO ERAD Staff Working Paper, 98-04. Vt http://www.wto.org/english/res_e/reser_e/ae9804_e.htm

D u n n i n g, John H. 1994. Re-Evaluating the Benefits of Foreign Direct Invest­ment.— Transnational Corporations, 3 (1), pp. 23–51.

E e s t i  P a n k 2004. Kodulehekülg. Vt http://www.eestipank.info

H e r i t a g e  F o u n d a t i o n. 2004. 2004 Index of Economic Freedom. Vt http://www.heritage.org/research/features/index/countries.html

I M D 2004. The World Competitiveness Scoreboard 2004. Vt http://www02.imd.ch/documents/wcy/content/ranking.pdf

I n v e s t  i n  E s t o n i a 2004. Companies with Major Shareholding 2003. Vt http://www.investinestonia.com/pdf/Companies_with_major_foreign_shareholdings_2003.pdf

K a u f m a n n, Daniel, Aart K r a a y, Massimo M a s t r u z z i 2004. Governance matters III, Governance Indicators for 1996-2002, World Bank, Vt http://www.worldbank.org/wbi/governance/pdf/govmatters3.pdf

K r a f t, Vahur 2004. Eesti edukas Euroopas. Ettekanne Eesti Panga konverentsil, 03.05.2004. Vt http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/koned/_20040503.html?objId=431265

K e y  R e a s o n s  Why You Should Invest in Estonia. 2004. Vt http://www.investinestonia.com/index.php?option=displaypage&Itemid=51&op=page&SubMenu=

P R S  G r o u p 2004. International Country Risk Guide. Vt http://www.prsgroup.com/icrg/sampletable.html

S t a t i s t i k a a m e t 2004. Koduleheküg. Vt http://www.stat.ee/

T h e  M a c r o e c o n o m i c  A n a l y s i s  Team of NEWTON Research Department 2001. Foreign Direct Investment: Theoretical Approach, Macroeconomic Analysis, 4, Vt http://www.newton.cz/redsys/docs/analyzy/macroanalyses/0104_FDI___Theoretical_Approach.pdf

T r a n s p a r e n c y  I n t e r n a t i o n a l 2004. Global Corruption Report 2004. Vt http://www.globalcorruptionreport.org/download.htm

U N C T A D 2004. World Investment Report. 2004. Vt http://www.unctad.org/en/docs//wir2004_en.pdf

U N D P 2004. Human Development Report 2004. Vt http://hdr.undp.org/reports/global/2004/pdf/hdr04_HDI.pdf

V i i r g, Andrus 2004.  Estonia – an Attractive Investment Location in the Northern Europe. — Estonian Ministry of Foreign Affairs. Vt http://www.vm.ee/eng/kat_131/aken_prindi/4355.html

V i s s a k, Tiia 2004. The Internationalization of Foreign-Owned Enterprises in Estonia: An Extended Network Perspective, University of Tartu Doctoral thesis, 8. Vt infutik.mtk.ut.ee/~tvissak.ri/TiiaVissakDokUus.doc

W a l t e r s, Robert S., David H. B l a k e 1992. The Politics of Global Economic Relations, Prentice-Hall.

W e b  F o r u m 2003. Global Competitiveness Report 2003-2004. Vt http://www.weforum.org/pdf/Gcr/GCR_2003_2004/GCI_Chapter.pdf

W o r l d  B a n k 2004. World Development Indicators 2004. Vt http://www.worldbank.org/data/wdi2004/pdfs/table2-1.pdf

 

 

Märkused

 

¹ 2003. aastal eksportis Eesti kaupu Läänemere regiooni riikidesse 46.5 miljardi krooni eest ehk 73.1% koguekspordist (Statistikaamet 2004 ja Eesti Pank 2004; autori arvutused).

² 2003. a. moodustas Eesti eksport 50,5% SKP-st (Statistikaamet 2004).

³ Eesti keskmine palk oli 2004. aasta teises kvartalis 7411 krooni (Statistikaamet 2004).

⁴ 2003. a. oli kõrgharidusega 32,3% tööjõust (Statistikaamet 2004).

⁵ Iga riik 155-st sai 10 erineva näitaja eest hindeid 1-st 5-ni, sh. 1.0 tähendab kõige vabamat ja 5.0 kõige reguleeritumat majandust.

⁶ Kokku mõõdeti seda näitajat 133 riigis. 10 tähendab kõige väiksemat ja 0 kõige suuremat kor­­­ruptsiooni.

⁷ Kok­ku uuriti 51 riiki ja 9 piirkonda. Hinde 0 sai kõige vähem, 100 kõige rohkem kon­kurentsi­võimeline.

⁸ See näitaja iseloomustab riigi võimet hoida pikemaajaliselt pidevalt majanduskasvu. Kokku järjestati 102 riiki. Hinnanguid anti 1-st 7 punktini, sh. 7 on kõige konku­rent­sivõimelisem.

⁹ Hinnati 140 riiki. 0…49.5 tähendab väga kõrget, 80…100 väga madalat riski. See on vaid üks paljudest riigiriski hinnangutest. On ka neid, kus Eesti riski hinnatakse tunduvalt madalamaks, kui nt Venemaa oma.

¹⁰ Kõige madalam risk on saanud hindeks 50, kõige kõrgem 0.

¹¹ Hinnatavaid riike oli 195. Maksimaalne väärtus oli 2,5 (kõige efektiivsem) ja minimaalne (kõige ebaefektiivsem) -2,5.

¹² Kokku hinnati 177 riiki. 1 tähistab kõrgeimat ja 0 madalaimat arengut.

¹³ Hinnati 140 riiki. Riigi koht näitab tema võimet tõmmata ligi otseseid välisinvesteeringuid (pingereas esimesel kohal asuv riik on kõige ligitõmbavam).