|
ESTONIAN SOCIAL SCIENCE ONLINE |
|
||||||||||
|
Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega, mis omakorda on seotud organisatsioonikultuuri muutumisega. Organisatsioonikultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis kujutab ettevõtte töötajatele arusaamu sellest, kuidas peab tööd tegema, milline on õige ja vale käitumine, kuidas suheldakse omavahel ettevõtte sees ning lävitakse klientide ja teiste ettevõtetega. (Takjas, 2000) Üheks pidevaks muudatuste objektiks on organisatsiooni infokeskkond.
Organisatsiooni infokeskkond luuakse, et saavutada organisatsiooni ja sinna kuuluvate inimeste käitumine vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Alati ei täida infokeskkond neid eesmärke, mida seda luues loodeti. Üheks sagedaseks põhjuseks on inimese ja infokeskkonna omavaheline kohandamatus. Infokeskkonda luues ei ole arvestatud organisatsioonis tegutsevate inimeste teadmistega (või nende puudumisega), motiividega ja hoiakutega. (Allik, 2003)
Käesoleva artikli eesmärgiks on vaadelda inimeste hoiakuid infotehnoloogia rakendamisel (IT) Eesti ettevõtetes. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi selgitav uuring, mille käigus selgitati IT rakendamisel tekkiva hirmu ja vastumeelsusega seotud hoiakuid.
Hoiakute kujunemist on käsitlenud mitmed teoreetikud. Sõltumata kasutatavast definitsioonist koosneb hoiak enamast, kui ainult ideede kogumist millegi kohta. Hoiak on seadumus või kalduvus vastata või hinnata positiivselt või negatiivselt. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse, mis hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. (Gerow, Brother, Newell, 1989). See on üks enamlevinumatest hoiakuteooriatest.
Nii hoiakute mõõtmine kui ka nende olemuse väljaselgitamine tekitab probleeme. Ühe probleemina võib välja tuua selle, et inimesed ei julge avaldada oma hoiakuid, mis ei leia omaksvõttu ning nad ütlevad tihti seda, mida nad enda arvates ütlema peaksid. Teiseks probleemiks on etteantud vastuste valik, mis ei pruugi sisaldada inimese tegelikke hoiakuid ning seetõttu valitakse vastused, mis näivad antud olukorras sobivatena. (Hayes, 2000)
Uue IT kasutuselevõtt toob kaasa sotsiaalsed muutused ja jätab jäljed inimeste psüühikasse: võimalused pidevaks enesetäienduseks ning eneseteadvuse tõusuks, kuid ka nn tehnostressiks, mille all mõeldakse eelkõige kohanemisraskust uue arvutitehnoloogiaga. (Meltsas, 2003) Inimeste hirmud seoses arvutite ja uue tehnoloogiaga jagunevad üldised kaheks. Esiteks: hirm, et ei olda võimelised õppima uut tehnikat. Teiseks: kardetakse, et tehnilised täiendused toovad kaasa töö kaotamise. (Karo, 2000)
Miks tuntakse tehnika suhtes vastumeelsust? Sellel võib olla mitmeid põhjuseid.
· Inimesed kardavad asju, millega nad pole harjunud ning samuti on iga muutus valulik.
· Inimene võib vältida arvuti kasutamist, kuna kardab sellega töötades vigu teha ning tekitada pöördumatut kahju - näiteks midagi ära rikkuda või kustutada.
· Teatud osa inimesi kardab, et kui nad ka õpivad ära ühe asja, siis tekib mitu uut ja tehnika areng ei lõpe iial ning pole lootustki ennast järje peal hoida.
· Hirmu ja vastumeelsust võib tekitada ka enda võrdlemine teistega. (Veldre, 2002)
Nagu juba eespool mainitud, on käesolevas artiklis vaatluse all inimeste hirm ja vastumeelsus uue IT rakendamisel.
2. IT rakendamisega seotud hoiakute
uurimuse korraldus ja meetod
Uuringu eesmärgiks oli analüüsida ja hinnata IT kasutamise määra igapäevatöös ning selle seoseid inimeste hoiakutega. Uuringu läbiviimiseks koostati algselt inimeste hoiakuid IT rakendamisel iseloomustavate märksõnade loetelu (esmase küsitluse 11.2002-01.2003 alusel, valim 35 isikut vanuses 18.-65. aastat), seejärel nendele märksõnadele baseeruvad 37 väidet. Küsitlusankeedis oli ära toodud ka 3 küsimust IT kasutamise kohta ettevõttesiseselt, suhtlemisel klientide ja hankijatega ning 10 sotsiaal-demograafilist küsimust. Antud artikli raames vaadeldakse eesmärgist lähtuvalt hirmu ja vastumeelsusega seotud hoiakuid, nende seoseid IT rakendamise määra, tegevusvaldkonna ja ettevõtte asukohaga.
Teise küsitluse viis autor läbi 02.-03.2003 ja 2004. a TÜ majandusteaduskonna Avatud Ülikooli üliõpilaste (nii Tartus kui ka Narva Kolledžis) hulgas. Hõlmatud olid bakalaureuse- ja diplomiõppes, ärijuhtimise ning majandusteaduse magistriõppes ja intensiivkursusel osalejad. Küsimustik jagati auditooriumile loengu lõpus ja paluti koheselt täita. Laiali jagati 480 küsimustikku ja korrektselt täidetuna tagastati 461. Kogutud andmete töötlemiseks kasutas autor programme MS Excel 2000 ning SPSS 10.0, koostades väidetevahelisi korrelatsioone ning liigendtabeleid võrdlemaks IT rakendamise määra tegevusvaldkondade kaupa ja paikkonniti.
Üheks kõige usaldusväärsemaks hoiakute mõõtmise meetodiks on Likerti poolt 1932. aastal väljatöötatud skaala, mis koosneb väidetest, millest igaühega kaasneb mitmepunktiline skaala. Vastamisel paluti küsitletavatel avaldada arvamust 4-pallisel skaalal: alati, enamasti, mõnikord või mitte kunagi. IT kasutamise intensiivsuse määramiseks ettevõttes koostati 10-palliline skaala ning saadud tulemused jaotati rühmadesse. Antud artikli juures vaadeldakse ülemist (7-10 palli) ja alumist (1-4 palli) rühma.
Valimi lühiiseloomustusena võib märkida, et vastanutest 56,6% olid naised ja enim vastanuid, so 40,2%, oli väikeettevõtetest (10-49 töötajat). Ametikoha järgi oli kõige enam vastanuid spetsialistide seas (45,4%). Hariduse kategoorias oli enim vastanuid kõrgharidusega (44,8%) ja vanuse järgi 26.-30. aastaseid (30,2%) inimesi.
Ettevõtte (filiaali) asukohad jagunesid järgnevalt. Kõige enam vastanuid oli Põhja-Eestist (41,4%), millele järgnesid Lõuna- (36,5%), Ida- (8,6%), Kesk- (8,0%) ja Lääne-Eesti (5,5%). Tegevusvaldkondadest neli kõige enam esindatud ala olid teenindus (19,25%) tööstus (15,5%), kaubandus (12,9%), rahandus (9,8%). Ülejäänud tegevusvaldkonnad olid esindatud 6%-st allapoole.
3. Tulemused
Uurimusest selgus, et tugeva omavahelise korrelatsiooniga ja enim korrelatiivseid seoseid teiste väidetega omasid väited “uue IT rakendamine tekitab vastumeelsust: miks jälle uus programm, kui alles sain vana selgeks” ja “uue IT rakendamine tekitab probleeme ja on seetõttu ebameeldiv”, mistõttu artiklis pööratakse põhitähelepanu just nende väidete seostele teiste näitajatega.
Kõigepealt peatume väitel “uue IT rakendamine tekitab vastumeelsust: miks jälle uus programm, kui alles sain vana selgeks”, millele vastas 8% küsitletutest “alati”, 28,8% “enamasti”, 52,2% “mõnikord” ja 11% “mitte kunagi”. Ettevõttesiseselt ei teki IT kasutuses tõrkeid mitte kunagi 52,6% ning ettevõtteväliselt 39,4%. On ka ettevõtteid, kus viimati mainitud näitajad on ainult 2,6% ja 5,2%. Kõige enam “mitte kunagi” vastuseid oli teeninduses (12), puudusid vastused avalikus halduses ja transpordis. Enim vastanuid ettevõtte asukoha järgi oli Põhja-Eestist (19).
Analüüsides vastusevarianti “alati” selgus, et ettevõttesiseste tööülesannete täitmisel arvuti abil tekib 32,1%-l töötajatest vastumeelsus; suhtlemisel klientidega 21,4% ja hankijatega 17,8%. Üksikutes ettevõtetes on viimati nimetatud näitajad 7,1%. Tegevusvaldkondade järgi oli “alati” vastuseid kõige enam muus valdkonnas (7), puudusid ehituses, põllumajanduses, vahenduses. Ettevõtte asukoha järgi oli enim vastanuid Põhja-Eestist (17).
Väitele “IT rakendamine tekitab probleeme ja on seetõttu ebameeldiv” vastas 4% küsitletutest “alati”, 16,3% “enamasti”, 67,3% “mõnikord” ja 12,4% “mitte kunagi”. Selle väite seostest IT rakendamise määraga ettevõttes ilmneb, et ettevõttesiseste tööülesannete täitmisel tekib arvutikasutusel probleeme alati 28,6%, suhtlemisel klientidega 21,4% ja hankijatega 35,7%. Samuti on ettevõtteid, kus sisemisi probleeme on 7,1% ja ettevõtteväliseid nii klientide kui ka hankijate korral on 14,3%. Tegevusvaldkondade järgi oli “alati” vastuseid enim tööstuses (5) ja samas puudusid need paljudes tegevusvaldkondades. Piirkondlikult oli enim vastanuid Põhja-Eestist (8).
Vaadeldes vastusevarianti “mitte kunagi” selgub, et ettevõttesiseste tööülesannete täitmisel ei teki IT-alaseid probleeme 51,2%-l, suhtlemisel klientidega 55,8%-l ja hankijatega 48,8%-l vastanutest. Kõige enam “mitte kunagi” vastuseid oli teeninduses ja vahenduses (11) ning kõige vähem transpordis (9). Ettevõtte paiknemise analüüsist selgub, et kõige enam sellele küsimusele vastanuid oli Põhja-Eestist (24).
3.2. IT rakendamise hoiakulised barjäärid
Inimeste hirme ja vastumeelsust uue IT rakendamisel esitasid 12 väidet (vt lisa 1). Küsitlusankeedis toodud väidete põhjal koostas autor Pearsoni korrelatsiooni. Kuna tugeva korrelatsioonilise seosega väiteid oli palju, siis selekteeris autor välja korrelatsioonid alates r = 0,40 (p < 0,01) (Borowditch, Buono, 1997) ning koostas saadud tulemuste põhjal korrelatsioonipuu (vt joonis 1). Joonisel 1 toodud sümbolite tähendused on toodud lisas 1.
Joonis 1. Korrelatsioonipuu (autori koostatud).
Korrelatsioonanalüüsi tulemustest ilmnes, et väidetel “uue IT rakendamine tekitab elevust” ja “uue IT rakendamine ei tekita probleeme” ei esinenud üldse korrelatsiooni teiste väidetega.
Nagu jooniselt 1 selgub, omasid tugevat omavahelist korrelatsiooni ja enim korrelatiivseid seoseid teiste väidetega väited “uue IT rakendamine tekitab vastumeelsust: miks jälle uus programm, kui alles sain vana selgeks” ja “uue IT rakendamine tekitab probleeme ja on seetõttu ebameeldiv”. Lisaks mainitud seostele, on väitel “uue IT rakendamine tekitab vastumeelsust: miks jälle uus programm, kui alles sain vana selgeks” veel sama tugevusega korrelatiivseid seoseid järgmiste väidetega: “uue IT rakendamine tekitab pingeid, stressi”, “uue IT rakendamine tekitab kartuse näida rumal” ja “uue IT rakendamine tekitab kohanemisraskusi”.
Väitel “uue IT rakendamine tekitab probleeme ja on seetõttu ebameeldiv” on kõige tugevamad korrelatiivsed seosed väidetega “uue IT rakendamine tekitab kohanemisraskusi” ning “uue IT rakendamine tekitab kartuse näida rumal”. Järgnevad väited “uue IT rakendamine tekitab pingeid, stressi” ja “uue IT rakendamine tekitab vastuseisu uuendustele”.
Korrelatsioonipuu meetodit arendas autor edasi väiteid (vt lisa 1) ja väidetepaare grupeerides:
· Ie, If - hirm kaotada töökoht;
· Ig, Ih, Ii - vastumeelsus uuenduste suhtes;
· Ic, Id - hirm, et teadmised/kvalifikatsioon ei vasta nõuetele;
· Ik - tekitab probleeme;
· Ia - pinge, stress;
· Ij - ebakindlus töös.
Moodustatud väidete ja väidetepaaride põhjal toob autor välja nendevahelised seosed, mida kavatseb edaspidi põhjalikumalt analüüsida (vt joonis 2).2
Joonis 2. Väidete ja väidetepaaride omavahelised seosed (autori koostatud).
Mudelil toodud grupid “hirm, et teadmised/kvalifikatsioon ei vasta uutele nõuetele” ja “karjäärialased hirmud” on leidnud mainimist ka teoreetilises osas, kui kaks kõige üldisemat uue IT-ga seotud hirmude gruppi.
4. Diskussioon
Kuigi IT areng on olnud kiire ja see peaks lihtsustama igapäevatööd, nähtub läbiviidud selgitavast uurimusest, et kolmandikul küsitletutest tekib suuremal või vähemal määral hirm ja vastumeelsus IT kasutamisel. Kõige vähem IT-alaseid probleeme ning vastumeelsust, nii ettevõttesiseselt kui ka suhetes klientide ja hankijatega, tekib teenindussektoris. Kuna enamus IT-alastest investeeringutest on koondunud suurematesse linnadesse, sh eriti Tallinna, siis kajastub kõrgem IT rakendamise määr ka Põhja-Eesti ettevõtete suuremas ülekaalus teiste regioonide ees kõikide toodud näitajate osas.
Emotsioonidega seotud hoiakuid mõõtis autor vastandlike väidete “uue IT rakendamine tekitab pingeid, stressi” ja “uue IT rakendamine tekitab elevust” abil. Viimati mainitud väide ei omanud ühtegi korrelatiivset seost teiste väidetega, millest järeldub, et IT kasutamisel tekivad küsitletutel pigem pinged, kui elevus. Nagu eelpool toodud Karo (2000) artiklist järeldub, on tööl arvutiga ülemäärase stressi põhjustanud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et:
· liigne töökoormus,
· ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses töötaja väljaõppe või töövahenditega,
· pealesuruvad tähtajad,
· ebakõlad töökollektiivis või isoleeritus ja
· võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad töötajaid vaimselt ja emotsionaalselt.
Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu, kaasaarvatud arvuti. Kuidas stressist jagu saada? Oluline on leida motivatsioon ning soov asjaga tegeleda, mis aitab vähendada tööstressi ja võimaldab efektiivsemalt töötada. See aitab omakorda kaasa organisatsiooni edu suurenemisele.
Vastandlike väidete paarist “uue IT rakendamine tekitab probleeme ja on seetõttu ebameeldiv” ja “uue IT rakendamine ei tekita probleeme” viimane ei omanud ühtegi korrelatiivset seost teiste väidetega ja sellest võib järeldada, et IT kasutus küsitletute hulgas on aeg-ajalt seotud probleemidega.
Hoiakuid, mis olid seotud uuendusmeelsusega, mõõtis autor kolme väite abil: “uue IT rakendamine tekitab vastumeelsust: miks jälle uus programm, kui alles sain vana selgeks”, “uue IT rakendamine tekitab vastuseisu uuendustele” ning “uue IT rakendamine tekitab kohanemisraskusi”. Vastustest järeldub, et suurem osa vastanutest ei ole uuendusmeelsed. Toodud väited põhinevad inimeste eelarvamusel, et uue IT rakendamisega võivad kaasneda probleemid. Samuti on töötajate kohanemisraskused seotud uuendusmeelsusega. Nagu ka Veldre (2002) artiklis on mainitud, tuleb ette olukordi, kui töötaja on omaks võtnud ja endale selgeks teinud oma senised tööülesanded, siis on vahel raske panna teda uut moodi mõtlema ja töötama. Kuna inimesed on harjunud väljakujunenud rutiiniga ega ole alati aldid seda muutma, siis tekitab kõik uus probleeme. Toetudes Takjase (2000) artiklile võib järeldada, et personali hoiakute kujunemine muudatuste suhtes on seotud organisatsioonikultuuriga ja vastupidi. Probleemide vähendamisele aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide selgitamine, suhtlemine kaastöötajatega, kohapealne täiendõpe ja ka vajalike abimaterjalide olemasolu.
Väidetele “uue IT rakendamine tekitab kartuse näida rumal”, “uue IT rakendamine tekitab kartuse, et töötaja haridus ei vasta temalt oodatavale” ja “uue IT rakendamine tekitab ebakindlust töös” antud vastustest selgub, et personali teadmiste täiendamisel tuleb arvesse võtta kiireid sotsiaalseid ja kultuurilisi muudatusi ning tehniliste teadmiste uuenemist, kuna inimestele on oluline, millise mulje nad endast jätavad. Nagu ka Kotchubei (2001) artiklist järeldub, on ettevõttele on kasulik, kui organisatsioonikultuur aitab töötajal mõista enesearendamise vajalikkust. See parandab sisekliimat, kliendisuhteid ja seeläbi suurendab firma väärtust.
Karjäärialaseid hirme mõõtis autor väidetega “uue IT rakendamine tekitab hirmu, et probleemide esinemise korral tagandatakse karjääriredelil” ja “uue IT rakendamine tekitab hirmu jääda töötuks”, mis on otseselt seotud töötajate enesearendamise vajadusega. Alas (2002) märgib oma artiklis, et enesearengu suhtes tugeva positiivse hoiakuga organisatsioonikultuur jätab töötajale vähe valikuid sellega mitte tegeleda. Kuna nõudmised töötajate IT alastele oskustele muutuvad pidevalt ning töökohtade arv on piiratud, siis on inimestel pidev vajadus tööalase kvalifikatsiooni tõstmise järele, et konkureerida parema karjääri nimel.
Kokkuvõte
Autori poolt läbiviidud selgitavast uurimusest selgus, et IT-alastel hirmudel on kõige tugevam seos inimese karjääriga ning vastumeelsus on tugevas seoses IT-alaste uuendustega. Kõige vähem IT-alaseid probleeme ja vastumeelsust, nii ettevõttesiseselt kui ka suhetes klientide ning hankijatega, tekib teenindussektoris. Kõrgeim IT kasutamise määr ettevõttesiseselt ja -väliselt on Põhja-Eesti ettevõtete hulgas.
Ettevõtete infotehnoloogiline areng on kogu aeg täiustunud ja see on jätkuv trend. Programmeerijad püüavad välja töötada järjest kasutajasõbralikumaid programme ning üha rohkem vajatakse nõuandeid töökorralduslikult kõige otstarbekamate IT lahenduste väljatöötamisel ja inimeste hoiakute kujundamisel. Üheks võtmeküsimuseks sel teel on töötajate IT-alase kompetentsi tõstmine. Vastumeelsust uue IT suhtes aitab vähendada tegevuse lõppeesmärgi silmaspidamine, esmatähtsa seadmine esikohale ning koostöö, üksteise toetamine ja julgustamine. Eesti ettevõtetes tulebki rohkem tähelepanu pöörata töötajate teadmiste täiendamisele, hirmu ja vastumeelsuse vähendamisele uue IT suhtes ning muutustega seotud positiivsete hoiakute suurendamisele.
1. Alas, R. (2002) Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
2. Alllik, J. Teadusteema: organisatsiooni infokeskkond, uurimisteema: infokeskkonna reguleeriv osa inimese käitumises ja organisatsiooni juhtimises. [www.ce.ut.ee/tk/eesti/infosotsiloogia.html]. 02/04/2003
3. Bowoditch, J. L., Buono, A. F. (1997) A Primer on Organizational Behavior. Fourth Edition. John Wiley & Sons, Inc.
4. Gerow, J. R., Brother, T., Newell J. D. (1989) Fundamentals of Psychology. Scott, Foresman and Company, Glenview, London; viidatud Alas, R., Vadi, M. (2003) The impact of organisational culture on attitudes concerning change in post-soviet organisations. Accepted for publication in: Journal for East European Management Studies vahendusel.
5. Hayes, N. (2000) Principles of Social Psychology. A volume in teh series Principles of Psychology. London: Taylor & Francis Books.
6. Karo, I. (2000) Hirmus ja armas arvuti. Arvutimaailm.
7. Kotchubei, A. (2001) Organisatsioonikultuur peab soosima psühholoogilist kompetentsust. Äripäev, 10/12/2001.
8. Meltsas, M. (1997) Kaasaegse infotehnoloogia rakendamisega seotud psühholoogilised probleemid. [http://www.utlib.ee/ee/ Publikatsioonid/1997/ryt/meltsas.html]. 02/04/2003
9. Takjas, T. (2000) Hea organisatsioonikultuur annab firmale konkurentsieelise. Äripäev, 09/08/2000.
10. Veldre, A. (2002) Hirm arvutite ees. Arvutimaailm nr 10.
Paljud meie ettevõttes arvavad, et uue infotehnoloogia rakendamine tekitab…
|
|
alati |
ena-masti |
mõni-kord |
mitte kunagi |
|
Ia) pingeid, stressi |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Ib) elevust |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Ic) kartuse näida rumal |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Id) kartuse, et töötaja haridus ei vasta temalt oodatavale |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Ie) hirmu, et probleemide esinemise korral tagandatakse karjääriredelil |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
If) hirmu jääda töötuks |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Ig) vastumeelsust: miks jälle uus programm, kui alles sain vana selgeks |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Ih) vastuseisu uuendustele |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Ii) kohanemisraskusi |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Ij) ebakindlust töös |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Ik) probleeme ja on seetõttu ebameeldiv |
4 |
3 |
2 |
1 |
|
Il) ei tekita probleeme |
4 |
3 |
2 |
1 |