Resumee

Käsitlen oma ettekandes rahvuslikke erinevusi ja muutusi eestlaste ja mitte-eestlaste perekonnakäitumises ja abikaasade rollimudelites. Ettekanne põhineb 1993. ja 2003. aastal läbi viidud elanikkonnaküsitluste "Eesti 93" ja "Eesti 2003" andmete võrdleval analüüsil. Vaatluse all on nii erinevused perekonna loomisel, pere peamise sissetuleku tooja määratlemisel, perekonna jaoks oluliste otsuste tegemisel ja kodutööde jaotamisel. Küsitlustulemused näitavad, et eestlaste perekonnakäitumine on lähenenud enam Põhjamaade perede käitumismudelile (registreeritud kooselude populaarsuse langus ja vabaabielude osakaalu kasv), mitte-eestlased seevastu järgivad endiselt enam traditsioonilist perekonnamudelit ja rollijaotust perekonnas.

 

Märksõnad: perekonnakäitumine, peremudel, kodutööde jaotus, rahvuslikud erinevused.

 

Viimasel aastakümnendil perevaldkonnas toimunud muutused Eestis näitavad, et eesti perekonna mudel hakkas enam sarnaneda Lääne-Euroopas levinud demograafilise käitumise mudelile, seda eelkõige järgmiste tegurite osas: perre esimese lapse sündimine hilisemas vanuses ning registreeritud abielude osakaalu kahanemine, seda eriti nooremas vanusegrupis (Hansson 2000). Eesti elanikkonnaküsitlused ("Eesti 93" ja "Eesti 2003") näitavad, et nooremad (18- kuni 34-aastased) mehed ja naised pooldavad võrdset rollijaotust koduvaldkonnas, seda võrreldes vanema põlvkonna esindajatega (Hansson, Tillemann ja Derman 2004; Kelam 1999). Rahvastikuprotsesside uurijad on aga arvamusel, et mitte-eestlaste kui peamiselt idapoolsemate rahvuste esindajate hulgas toimuvad sellised demograafilise käitumise mudeli muutused võrreldes eestlastega aeglasem (Katus 1998).

TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogide poolt teostatud elanikkonnaküsitluste sarja andmebaasid võimaldavad uurida muutusi perekonnastruktuuris ja hoiakutes respondentide vanuse- ja rahvusgruppide alusel. Rahvusgruppidena käsitlen eestlasi ja mitte-eestlasi (kes on peamiselt venelased). Respondentide rahvuse määravaks küsimuseks on: "Milline on Teie kodune keel"?

Võrreldes vanuses 18 kuni 69 aastat elanikkonnaküsitluses "Eesti 2003" osalenud respondentide perekonnaseisu rahvusgrupiti, selgub, et ligi 2/3 meestest-naistest elavad koos abikaasaga, seda nii eestlased kui ka mitte-eestlased. Samal ajal elab ametlikult vormistamata kooselus eestlasi kaks korda enam võrreldes mitte-eestlastega.

 

Tabel 1. Muutused peretüüpides aastatel 1993-2003, % rahvusgrupiti

	1993		1998		2003
	eestl.	m-eestl.	eestl.	m-eestl.	eestl.	m-eestl.
Vallalised	17	13	20	16	21	18
Abielus	55	67	50	62	43	54
Vabaabielus	11	6	17	8	22	10
Lesed, lahutatud, lahus elavad	17	15	13	13	14	18

Allikas: "Eesti 93", "Eesti 98" ja "Eesti 2003", TPÜ RASI.

 

Tabelis 1 on toodud viimase aastakümnendi muutused peretüüpides kahe rahvusgrupi lõikes elanikkonnaküsitluste andmete põhjal. Andmed näitavad, et aastakümne vältel, seda pea muutusteta, elab kaks kolmandikku (65-67%) eestlastest ametlikult registreeritud või vabas kooselus, kusjuures kümne aastaga on kahekordistunud ametlikult registreerimata abielus elavate eesti meeste ja naiste osakaal, moodustades 2003. aastal 22% kõikidest kooseludest.

Märgatavad muutused on toimunud mitte-eestlaste grupis, kasvanud on vallaliste ja mitmel põhjusel purunenud abielude osakaal.

Mitte-eestlaste esimesel pilgul tagasihoidlikum vabas abielus elavate osakaalu muutus osutub üsna suureks elanikkonna nooremat populatsiooni vaadeldes. Eriti suur kasv on viimase viie aasta jooksul toimunud 18 kuni 24 aastaste vanusegrupis – 8-st 34-le protsendile eestlastel ja 3-st 20-le protsendile mitte-eestlastel.

Peamise sissetulekute tooja määratlemisel, perekonna jaoks oluliste otsuste tegemisel ja kodutööde peresisese jaotamise uurimisel olid analüüsimisrühma jäetud vaid need abielus ja vabaabielus respondentid, kus töötasid mõlemad partnerid. Töötud, kodused, lapsehooldus- ja sünnituspuhkusel olevad ning mitte töötavad pensionärid (ja nende elukaaslased), kellel oleks teistega ja ka partneriga võrreldes enam aega kodutööde jaoks jäid analüüsist välja. Välja jäid ka õppurid (ka töötavad õppurid), kellel aega teistega ja ka partneriga võrreldes kodutööde jaoks oleks võib-olla vähem, seega peresisene kodutööde jaotus erineks tunduvalt teistest.

Uurimused näitavad, et suurt mõju kodutööde jaotamisele avaldab elukaaslaste sissetulekute panus pere ühismajandusse (Hochschild & Machung 1989:221). Naiste palgad on reeglina meeste omastest keskmiselt veerandi võrra väikesemad. Elanikkonnaküsitluse "Eesti 2003" andmeil jagunevad uuritava rühma respondentide arvamused selles küsimuses järgnevalt: pea kahe kolmandiku meeste ja naiste arvamusel (63%) oli nende peredes mehe sissetulek võrreldes naise omaga suurem, veidi üle 20% peredest olid elukaaslaste sissetulekud praktiliselt võrdsed, 10% peredest oli naise sissetulek mehe omast mõnevõrra suurem ja 6% - tunduvalt suurem. Rahvusgruppe võrdlemisel erinevusi ei esinenud.

            Märgatavad rahvuslikud erinevused ilmnevad aga "leivatooja" rolli välja selgitamisele suunatud küsimusele antud vastuste võrdlemisel. Üle poole mitte-eesti meestest on arvamusel, et pere majanduslik toimetulek on peamiselt nende ülesanne ning kolmandik mitte-eesti naistest on meestega selles osas ühel meelel. Mitte-eestlaste enam traditsioonilist pereelu mudelit ja hoiakuid on rõhutanud mitmed autorid (näiteks, Katus 1998; Cubbins & Vannoy 2004) ja elanikkonnaküsitluse "Eesti 2003" andmed kinnitavad seda taas. Vaadeldes teisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid tuleb tunnistada, et ametlikus abielus elavatel paaridel ja vanematel vastajatel (35 eluaastat ja vanemad) on suhteliselt enam traditsioonilised hoiakud mehe ja naise peresisese rolli suhtes.

            Veel üheks pereelu tähtsaks aspektiks on mitmesuguste otsuste langetamine perekonna igapäevaelu puuduvates küsimustes. "Eesti 2003" andmed näitavad, et suhteliselt suuremal osal naistest ja eriti mitte-eesti naistest on suuremate kulutuste tegemisel, vabaaja sisustamisel ning laste haridustee ja tulevikuplaanide üle otsustamisel nö viimase sõna õigus. Seega paljudes mitte-eestlaste peredes valitseb endiselt traditsiooniliste rollijaotuste peres mudel.

 

 

Elanikkonnaküsitluse "Eesti 2003" andmeil peaksid enamuse abielus ja vabaabielus respondentide arvamusel olema perekonna igapäevased kodutööd peamiselt naise ülesandeks ning naiste poolne toiduostmine ja söögitegemine raskendab veelgi abielus naise kodutööde koormat (tabel 2).

 

Tabel 2. Vastused küsimusele "Kes Teie arvates peaks tegema järgmisi kodutöid", %

	Eeslaste arvamusel			Mitte-eestlaste arvamusel
	pigem mees	mees ja naine võrdselt	pigem naine	pigem mees	mees ja naine võrdselt	pigem naine
Igapäevased kodutööd
Poes käimine, toiduostmine	6	50	44	11	37	53
Söögitegemine	1	22	77	1	19	80
Pesupesemine	-	12	88	1	15	84
Tubade koristamine	1	29	70	8	40	52
Lastega tegelemine
Koolitöödes abistamine	4	76	20	8	63	28
Lasteaeda, kooli, ringidesse viimine-toomine	12	77	11	8	72	20
Lasteasutustega suhete korraldamine	5	64	32	7	55	38

Allikas: "Eesti 2003", TPÜ RASI.

 

Eestlaste ja mitte-eestlaste arvamuste vahel ilmneb märgatav erinevus vaid toiduostmise puhul. Pooled eestlased ja vaid 37% mitte-eestlastest leiab, et toiduostmist võib teha koos ja samas üle poole mitte-eestlastest arvab, et poes käimine on naiste ülesanne.

Tabelis 2 on võrdluseks toodud ka laste kasvatamisega seotud tegevused. Märkimisvääne on, et üle poole (abielu)paaridest (55% kuni 77%) peab lastega tegelemist (nende abistamist kooliülesannetega või selle üle kontrollimist, laste kooli, lasteaeda ja ringidesse viimist-toomist aga ka lasteasutustega asjaajamist mõlema) vanema kohustuseks. Siiski tuleb ära mainida, et ka lapsevanemate võrdne osalemine laste kasvatamisega seotud küsimustes erineb rahvusgruppide lõikes, kusjuures ligi kolmandiku mitte-eestlaste arvamustel peaks just naine olema laste peamine kasvataja, millele viitavad ka teised uurimused (Cubbins & Vannoy 2004).

            Kuna eeltoodud kodutöid kirjeldavad tunnused on omavahel tihedalt seotud, siis on nende vastastikuse mõju välja selgitamiseks tehtud korrelatsioon, mille tulemused on toodud tabelis 3. Seoste välja selgitamisel on tabelis 2 loetletud igapäevased kodutööd ühendatud ühte tunnusesse "hoiakud kodutööde jaotamisel" vastusvariantidega "(peaks tegema) naine" ja "mõlemad", ehk mees ja naine võrdselt.

Tabelis 3 näidatud seosed (p < .0001) kinnitavad, et noorema grupi esindajate hulgas on enam levinud registreerimata kooselu, samas mitte-eestlaste hulgas on ametlikult abiellunuid suhteliselt rohkem. Hoiakuid mehe kui perekonna peamise rahateenija suhtes toetavad mitte-eestlased eestlastest enam. Hoiakut, et pere igapäevased kodutööd peaksid olema võrdselt jaotatud elukaaslaste vahel toetavad enam nooremad respondendid.

            Märksa nõrgem seos (p < .05) ilmneb mehe kui peamise rahatooja ja naise kui kodutööde peamise tegija rollide vahel. Nõrk on seos ka respondentide hoiakutes selle kohta, et abielus naised peaksid vabaabielus elavatega võrreldes enam kodutöid tegema.

 

Tabel 3. Töötavate, (vaba)abielus paaride peresiseste soorollide ja hoiakute kodutööde jaotamise osas korrelatiivsed seosed rahvuse ja vanuse gruppides

	Suuremate kulutuste otsustamine (naine - mõlemad		Hoiakud kodutööde jaotamisel (naine - mõlemad)	Vanuse grupid   (18-34 ja 35+)	Kooselu tüüp     (abielus - vabaabielus)			Rahvusgrupp   (eestlane - mitte-eestlane)
Pere majandusliku toimetuleku kindlustamine (mehe ülesanne - ühine mure)	.01		.1*	-.04	.08			-.31***
Suuremate kulutuste otsustamine (naine - mõlemad)			.06	-.08	-.05			-.04
Hoiakud kodutööde jaotamisel (naine - mõlemad)				-.17***			.09*	-.04
Vanuse grupid   (18-34 ja 35+)						-.41***		.1*
Kooselu tüüp   (abielus - vabaabielus)								-.19***

*** p < .0001; * p < .05

Allikas: "Eesti 2003", TPÜ RASI

 

 

Kokkuvõte

 

Viimaste aastate muutused perekonnavormides on tõstnud varem üsna harva Eestis esinenud vaba kooselu tähtsale kohale ning elanikkonnaküsitluse "Eesti 2003" andmeil on vabaabielus kolmandik kõikidest vastajatest, sealjuures ei ole oma kooselu ametlikult registreerinud üle poole noorema põlvkonna esindajatest.

 Samas ilmnevad olulised erinevuse rahvusgruppide esindajate vahel: mehe kui pere "leivatooja" rolli toetajaid on mitte-eestlaste hulgas enam.

Käesolevas artiklis analüüsitud töötavate (vaba)abielus olevate respondentide hoiakud peresisese soolise võrdõiguslikkuse suhtes näitavad, et enamus meestest eelistaksid endiselt jätta igapäeva kodutööde tegemise naiste hooleks, meeste rolli nähakse eelkõige perekonna peamise majandusliku toimetuleku kindlustajana. Siiski laste kasvatamisega seotud hoiakutes on respondendid enam võrdselt kohustuste jagamisele häälestatud, ehk üle kahe kolmandikku vastajatest peab laste abistamist kooliülesanne täitmisel, kooli-lasteaeda-ringidesse toimetamist ja lasteasutustega asjaajamist mõlema vanema mureks.

Ootuspäraselt leiab uurimuses kinnitust 18 kuni 34-aastaste respondentide vanema põlvkonna esindajatest suurem kalduvus jagada kodus tehtavaid igapäevakodutöid mehe ja naise vahel võrdselt.

Leiab kinnitust ka oletus, et kodutööde jaotamise hoiakutes võib esile tulle rahvuslikke erinevusi, see erinevus aga puudutab vaid mehe kui pere peamise majandusliku toimetuleku kindlustaja rolli. Mitte-eestlaste hoiakud kodutööde jagamise suhtes eestlaste omast ei erine. Kas selline olukord raskendab või kergendab mitte-eesti naiste elu, vajab edasist uurimist.

 

 

Kirjandus

 

Cubbins, L. A., & Vannoy, D. (2004). Division of household labour as a source of contention for married and cohabiting couples in metropolitan Moskow. Journal of Family Issues, 25, 182-215.

Hansson, L. (2000). Muutuv perekond Eestis ja Euroopas. – R.Vetik (ed.) Eesti Inimarengu Aruanne 2000 (42-48). Tallinn: UNDP.

Hansson, L., Tillemann, K., Derman, N. (2004). Töö. – L. Hansson (koost.) Valikud ja võimalused. Argielu Eestis aastatel 1993-2003 (78-103). Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Hochschild, A. R., & Machung, A. (1989). The second shift: Working parents and the revolution at home. New York: Viking.

Katus, K. (1998). Rahvastikuareng. Sotsiaaltrendid (7-23). Tallinn: Satatistikaamet.

Kelam, A. (1999). Perekond. – Anu Narusk (toim.) Argielu Eestis 1990ndatel aastatel. Elanikkonnaküsitlustel “Eesti 93” ja “Eesti 98” põhinev sotsioloogiline ülevaade (43-54). Tallinn: AS Infotrükk.