Siirdeühiskonnad on lühikese aja jooksul teinud läbi väga suuri muutusi. On toimunud poliitiline ja majanduslik ümberstruktureerumine. Seetõttu on paljud teadlased tundnud huvi siirdeühiskonna ja selle stratifikatsiooni ning mobiilsuse spetsiifika vastu.

Siirdeprotsessi täpne aeg ja kestus on riigiti erinevad. Eesti kohta on välja toodud, et 1988-1991 toimus läbimurre ehk süsteemi muutus, 1991-1994 oli kiirete majandusreformide aeg, 1994-1997 toimus ühiskonna stabiliseerumine (Lauristin, Vihalemm 1997: 82). Kuna Eesti iseseisvus on kestnud üle kümnekonna aasta, annab see periood juba võimaluse uurida siirdeühiskonnas esile tulevaid mobiilsustrajektoore ja sotsiaalset mobiilsust mõjutavaid tegureid.

Pikka aega on põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus on olnud üks peamisi uurimisteemasid mobiilsuse valdkonnas (vt Haller 1990; Erikson, Goldthorpe 1994 [1991]; 1993; Featherman, Hauser 1994 [1978]; Grusky, Hauser 1994 [1984]; Domański 1995; 1997; 1998; Breen, Goldthorpe 2001). Selle puhul võrreldakse respondentide ja nende vanemate sotsiaalseid positsioone (Marger 1999: 148).

Põlvkonnasisest mobiilsust hakati uurima siis, kui selgus, et vanus determineerib suuresti selle, kellele millised sotsiaalsed ja majanduslikud privileegid osaks langevad (Riley 1987[1] Warren, Hauser, Sheridan 2002 järgi). Põlvkonnasisese mobiilsuse puhul uuritakse inimese enda tööteed ja võrreldakse tema sotsiaalseid positsioone erinevatel ajahetkedel. Siit selgub, kuivõrd indiviid ise oma töökarjääri jooksul on võimeline muutma oma sotsiaalset positsiooni.

Antud artikli eesmärk ongi käsitleda põlvkonnasisest mobiilsust ja seda mõjutavaid tegureid siirdeühiskonna kontekstis Eesti näitel. Mobiilsuse kulgu suunavate tunnustena on analüüsi kaasatud isikuga seotud tunnustest sugu ja haridus, perekonna tausta kirjeldavatest isa haridus, sotsiaalne positsioon ja see, kas respondendi vanem on kunagi juhtival positsioonil töötanud, majanduslikke tunnuseid esindavad sissetulek ja majandusharu.

 

1. Teoreetiline käsitlus

 

Sorokini (1994 [1959]) järgi on sotsiaalne mobiilsus indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab Sorokini jaoks majandusliku (jõukus), poliitilise (võim) ja ametialase (käsutäitjad või käsuandjad)  seisundi muutust (Ridener 1998).

 

1.1  Mobiilsusbarjäärid

Mitmed autorid on leidnud, et erinevate sotsiaalsete gruppide võimalused pääseda teistesse sotsiaalsetesse gruppidesse on erinevad (Erikson ja Goldthorpe 1993; Grusky, Hauser 1994 [1984]).

Sellest lähtudes, toob Domański (1995: 304) välja käsitluse mobiilsusbarjääridest. See tähendab, et üle nende piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire. Ta nimetab kolm olulisemat barjääri sotsiaalses mobiilsuses. Üks barjäär on põllumajandustöötajate ja mittepõllumajandustöötajate vahel, teine valge- ja sinikraede ning kolmas eliidi (mänedžerid, kõrged valitsusametnikud, professionaalid) ja ülejäänud valgekraede vahel.

 

1.2  Sotsiaalne mobiilsus siirdeühiskonnas

Sorokin väidab, et mobiilsuse puhul ei saa välja tuua ühtegi pidevat trendi ei intensiivsuse ega suuna kohta. See sõltub konkreetse maa ajaloost, tema sotsiaalsest ülesehitusest (Sorokin 1994 [1959]). Siit tulenevalt on uuritud sarnase tausta ja/või ülesehitusega riike. On leitud sarnaseid trende näiteks erinevate industriaalühiskondade mobiilsuse uurimisel  (Lipset, Bendix, Zetterberg 1994 [1959]). Seega võiks oletada, et kuna siirdeühiskondades toimusid sarnase suunaga suured muutused, on ka nende sotsiaalne mobiilsus sarnaste joontega ning neis võib ühiseid mobiilsustrende otsida.

Lipset, Bendix, Zetterberg’i (1994 [1959]) arvates kaasneb tavaliselt murranguliste protsessidega ühiskonnas ka mobiilsuse suurenemine. Seda kinnitavad ka Domanski (1998) andmed erinevate Ida-Euroopa siirderiikide[2] kohta. Mobiilsus ei tõuse siirdeühiskonnas mitte seetõttu, et inimestel oleks soodsamad võimalused tööturul ümber paiknemiseks ja positsioonide vahetamiseks, vaid just majanduse ümberstruktureerumise ning päris uute töövaldkondade tekkimise tõttu (Domański 1997). Kui suhteliselt stabiilsetes süsteemides toimub tööturu ümberstruktureerumine läbi põlvkonnavahetuse, siis kiirete ja radikaalsete muutuste tingimustes põlvkonnavahetusest ei piisa ning siinkohal saavutataksegi struktuursed ümberkorraldused just põlvkonnasisese mobiilsuse kaudu (DiPrete, Nonnemaker 1997). Sama kinnitavad ka Henryk Domański (1995) mobiilsusbarjääre puudutavad uurimistulemused, mille kohaselt ei erine põlvkondadevahelised barjäärid nendest, mis nõukogude ajal olid, küll aga on järele andnud põlvkonnasisesed barjäärid.

 

2.      Metodoloogia

 

2.1  Andmed

Artiklis esitatavate tulemuste saamiseks on kasutatud M. Titma juhtimisel läbi viidud longituudprojekti “Ühe põlvkonna eluteed” käigus Eesti kohta 1992. ja 1997. aastal kogutud andmeid. Nimetatud projekti raames uuritakse 1983. aastal keskkooli lõpetanuid. (Kenkmann 1998; Roosma 2001). Valim ei ole esinduslik kogu eesti rahva kohta, sest põhineb ühel hariduskohordil ning just haritumal osal neist (keskhariduseta inimesed on jäänud välja) (Titma 1999). Respondentide arv analüüsis oli 2100.

Nagu juba eelpool selgitatud, annavad longituudandmed võimaluse jälgida indiviidi töökarjääri ja seeläbi ka uurida mobiilsust.

 

2.2  Analüüsimeetod ja tunnused

Antud artiklis on peamise analüüsimeetodina kasutatud multinomiaalse logistilise regressiooni peamõjude ja koosmõjude mudeleid. Sõltuvaks tunnuseks on võetud respondendi töökoht 1997. aastal, seda prognoositakse tema töökohaga 1992. aastal, mis on koosmõjus respondendi isa sotsiaalse positsiooni, hariduse, sellega, kas vähemalt üks tema vanematest on olnud juhtival positsioonil, respondendi soo, hariduse, sissetuleku või majandusharuga, kus ta töötas. Tulemuste ära toomisel on tabelites kasutatud koefitsienti B (logaritm prognoositavasse kategooriasse kuulumise suhtest taustakategooriasse kuulumisse).

 

3.      Tähtsamad tulemused

 

3.1  Mobiilsuse määrad

Kahjuks ei ole Eesti puhul võimalik võrrelda siirdeperioodi mobiilsuse määrasid sellele eelnenud perioodi omadega, kuid mobiilsusmäärad Eestis ajavahemikul 1992-1997 ühtivad mobiilsusmääradega Ida-Saksamaal samal perioodil. Tabelist 1 näeme, et umbes kolmandik respondentidest on olnud mobiilsed, saba selgus ka Ida-Saksamaa andmete põhjal (Mayer, Diewald, Solga 1999).

 

Tabel 1. Mobiilsusmäärad (%).

	Ülenev mobiilsus	Alanev mobiilsus	Stabiilsus
Mehed	28	11	61
Naised	17	13	70
Kokku	22	12	66

 

Tabelist 1 selgub veel, et Ülenev mobiilsus ületab alaneva. See asjaolu tuleneb ilmselt juba eelpool selgitatud valimi eripärast. Nagu näha, on naised olnud meestest stabiilsemad oma positsioonidel, meeste seas on aga naistega võrreldes olnud enam ülenevalt mobiilseid.

 

3.2  Mitmemõõtmeline analüüs

Tabel 2 annab ülevaatepõlvkonnasisesest ja põlvkondadevahelisest mobiilsusest.

 

Tabel 2. Põlvkonnasisene ja põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus, kovariantidena sugu ja haridus.

	Kiht 1997
Kiht 1992	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)
Mänedžer	3,10***	0,35	0,00	-0,05	-0,61	...	-1,03
Tippspetsialist	1,37**	1,59***	-0,21	-1,37	-0,68	-0,09	-1,22**
Kesk spets	0,59	-0,29	3,13***	0,38	0,24	0,18	-2,01***
Lihtne vaimne	-0,29	-1,49***	-1,77**	-1,32***	-0,97	-0,83	-2,88***
Oskustööline	0,45	-0,52	1,64**	3,00**	0,95	0,32	-2,13***
Lihttööline	-0,58	-1,25	-0,19	-0,06	1,70**	0,93	-1,93***
Põlmajtöötaja	-0,12	-1,07	1,48*	0,94	1,63**	3,93***	-0,43
Isa Mänedžer	0,00	0,00	-1,00*	-1,17*	-0,45	-0,89	-0,06
Isa tippspets	0,78	0,88*	-0,05	-0,10	0,28	0,37	0,28
Isa liht vaimn	0,63	0,64	0,91*	0,672	1,16**	1,12*	0,22
Isa plmajtööt	0,05	-0,37	0,04	-0,13	0,25	0,67	0,36
Mees	3,53***	2,09***	1,78***	2,01***	2,47***	2,65***	1,89***
Haridus	0,33***	0,48***	0,11	-0,19	-0,08	-0,03	0,02
Märkus: * p<0,05; ** p<0,01; *** p<0,001. Sõltuva tunnuse (sotsiaalne kiht 1997. aastal) kategooriate tähised: (1) – mänedžer, (2) – tippspetsialist, (3) – keskastme spetsialist, (4) – oskustööline, (5) – lihttööline, (6) – põllumajandustöötaja, (7) – ei ole töökohta. Sõltuva tunnuse taustakategooria on lihtne vaimne töö, 1992 aasta sotsiaalse kihi taus-takategooria on ei ole töökohta, isa sotsiaalse positsiooni taustakategooria on tööline.

 

Tabelist 2 selgub, et kõigisse kihtidesse kuuluvail respondentidel on kõige suurem tõenäosus samasse kihti jääda, ehk siis olla stabiilsed. Lisaks sellele on veel märgata mõningaid trende. Tippspetsialistidel on suurem tõenäosus saada mänedžerideks, oskustöölistel keskastme spetsialistideks, põllumajandustöölistel keskastmespetsialistideks või lihttöölisteks, võrreldes lihtsa vaimse töö tegijateks saamisega.

Vaadates isa positsiooni mõju respondendi sotsiaalsele positsioonile, selgub, et toimub tippspetsialistide taastootmine. Tippspetsialistide järeltulijatel on palju suurem tõenäosus saada ka ise tippspetsialistiks, võrreldes lihtsa vaimse töö tegemisega.

Sugu on väga tugevsotsiaalse positsiooni prognoosija suuresti ka seetõttu, et valitud taustatunnus (lihtsa vaimse töö tegijad) on väga ülekaalukalt feminiinse koostisega.

Haridus suurendab väga ettearvatavalt ja loogiliselt tõenäosust kuuluda tipukihtidesse.

Tabel 3 annab ülevaate lisaks veel mõningatest perekondliku tausta ning respondendi majandusliku seisuga seotud tunnustest.

 

Tabel 3. Põlvkonnasisene mobiilsus, kovariantidena isa haridus, vanema positsioon parteieliidis, respondendi sissetulek ja majandusharu, kus ta töötas.

	Kiht 1997
Kiht 1992	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)
Mänedžer	2,75***	0,13	-0,23	-0,66	-0,92	...	-0,53
Tippspetsialist	1,64**	2,08***	-0,21	-1,11	-0,62	-0,65	-0,27
Kesk spets	0,21	-0,93	2,67***	0,21	0,50	-0,51	-0,89
Lihtne vaimne	-1,54**	-2,39***	-2,17***	-1,98***	-1,74**	-2,17*	-2,19***
Oskustööline	0,62	-1,17	1,97***	3,26***	1,36*	0,33	-0,74
Lihttööline	-0,76	-2,22*	-0,41	-0,39	2,01**	0,21	-1,11
Põlmajtöötaja	-1,14	-1,62	1,49*	0,56	1,38	3,13***	0,25
Isa haridus	0,05	0,13***	-0,01	-0,12**	-0,03	-0,06	-0,04
Van juhtposits	0,85	0,77	1,12*	0,52	0,28	-0,03	0,77
Sissetulek	0,01**	0,01*	0,00	0,01*	0,00	0,00	0,01*
Plm, mets, kal	0,37	-0,04	-0,11	0,32	0,46	1,06	-0,97
Tööst, ehitus	0,76	0,96*	0,28	1,11*	0,92	1,72	-0,33
Teenindus	0,08	-0,11	-0,25	0,31	0,02	0,58	-1,35***
Har, kult, med	-0,27	0,13	0,48	-0,63	-1,73*	-0,26	-1,73***
Riikl, üh inst	0,82	0,95	0,63	0,67	-0,79	1,08	-1,71
Märkus: * p<0,05; ** p<0,01; *** p<0,001. Sõltuva tunnuse (sotsiaalne kiht 1998 aasta) kategooriate tähised: (1) – mänedžer, (2) – tipp spetsialist, (3) – keskastme spetsialist, (4) – oskustööline, (5) – lihttööline, (6) – põllumajandustöötaja, (7) – ei ole töökohta. Sõltuva tunnuse taustakategooria on lihtne vaimne töö, 1992 aasta sotsiaalse kihi taustakategooria on ei ole töökohta, majandussektori taustakategooria on muu.

 

Tabelist 3 on näha, et isa hariduse mõju on sarnane tema sotsiaalse positsiooni mõjuga: mida kõrgem on isa haridus, seda suurem on respondendi tõenäosus kuuluda tippspetsialistide hulka. Vanema olek juhtpositsioonil ei mõjuta respondendi sotsiaalselt positsiooni. See tuleneb ilmselt asjaolust, et vaid 4% respondentidest on vähemalt üks vanem olnud juhtival positsioonil.

Suurem sissetulek 1992 aastal prognoosib kuulumist mänedžeride, professionaalide või oskustööliste hulka 1997. aastal võrreldes lihtsa vaimse töö tegijate hulka kuulumisega.

Majandusharu kõige olulisem mõju on see, et 1992. aastal hariduses, kultuuris ja meditsiinis töötamine kaitseb lihtööliste hulka sattumise eest.

Vaadates lisas 1 respondendi enda sotsiaalse positsiooni ja isa sotsiaalse positsiooni koosmõju, selgub, et respondentidel on suur tõenäosus jääda samasse kihti püsima, kui nende isad on olnud samal või madalamal sotsiaalsel positsioonil. Lisast 2 selgub, et meestel on naistega võrreldes palju suurem tõenäosus saada mänedžeriks ning vaid meeste puhul toimub tihe positsioonide vahetud keskastme professionaalide ja oskustööliste vahel. Lisast 3 tuleb välja, et haridus annab pääsu kõrgematesse kihtidesse olenemata lähtepositsioonist. Samas selgub, et Isa haridusel ja sissetulekul on mobiilsusele respondendi enda haridusega sarnane, kuid veidi nõrgem mõju. Lisaks on näha, et mida kõrgem on lihtöölisest respondendi isa haridus, seda suurem on tema tõenäosus saada lihtsa vaimse töö tegijaks, võrreldes kõigisse muudesse gruppidesse kuulumisega. Lisast 4 selgub, et see, kui vähemalt üks respondendi vanemaist on olnud juhtival positsioonil, ei mõjuta respondendi mobiilsust. Nagu juba mainitud, võib selline nähtus tuleneda asjaolust, et neid respondente, kelle vanemad on olnud otsustajad, on valimis väga vähe. Lisas 5 tuleb esile üks struktuursetest muutustest majanduses: põllumajanduses töötavatel alamastme spetsialistidel on suur tõenäosus langeda lihttöölisteks võrreldes lihtsa vaimse töö tegija positsioonile asumisega. Üldiselt on majandusharu mõju sotsiaalsele mobiilsusele nõrk.

 

4.      Arutelu

 

4.1  Mobiilsusbarjäärid

Barjäär kõrgemate kihtide ja ülejäänute vahel on ühelt poolt tingitud nõudest spetsiifilise hariduse järele, et kõrgematesse kihtidesse pääseda, ja teiselt poolt on tegemist sellega, et ülemistesse kihtidesse kuuluvad indiviidid püüavad kindlustada oma positsiooni ja takistada madalamate kihtide sissevoolu (Groß 2003; Osborn, Słomczyński 1997; Domański 1995). Tabelite 2 ja 3 põhjal selgub, et selline barjäär on täiesti olemas: ühegi kihi esindajatel pole statistiliselt olulist pääsu ülemistesse kihtidesse. Samas toimub selle piiri taga mänedžeride ja professionaalide vahel tihe positsioonide vahetus. Just professionaalidel on suur tõenäosus tõusta mänedžeriks. Teisedki autorid on märganud nende kahe tipugrupi lähenemise tendentsi (Osborn, Słomczyński 1997; Li 2002). Üks seda barjääri lõhkuv tegur on haridus. Lisa 5 alusel on kõigil alumistel positsioonidel olijatel seda kergem sissepääs tipukihtidesse, mida kõrgem on nende haridus.

Järgnevalt käsitletakse barjääri valge- ja sinikraede vahel. Tabelitest 2 ja 3 selgub, et see piir ei ole eriti tugev, sest oskustöölistel on reaalne pääs keskastme professionaalide hulka. Küll aga pole statistiliselt oluline vastupidine liikumine, mis toob esile ühe struktuurse muutusega seotud üleneva mobiilsuse trendi. Vaadates koosmõju mudeleid, võib esile kerkinud nähtuse kohta saada täpsemat infot seoses mobiilsusvõimalusi mõjutavate tunnustega. Lisast 4  selgub, et vaid meeste puhul toimub keskastme spetsialistide ja oskustööliste vahel positsioonide vahetus ja see trend on vastastikune, kuigi koefitsienti vaadates on oskustöölistel suurem tõenäosus tõusuks kui keskastme spetsialistidel languseks. Haridus on oskustööliste jaoks väga tugev jõud, mis annab neile kõigist teistest kihtidest suurema võimaluse mänedžeride hulka pääsemiseks. Tippspetsialistiks saamise tõenäosuse poolest on oskustöölised mänedžeridest järgmised. Sissetulek annab oskustöölistele mänedžeridest parema pääsu tippspetsialistide hulka. Siin on ilmselt tegemist asjaoluga, et sissetulek näitab, kuivõrd hinnatud on tööturul inimese oskused, teadmised ja tööpanus. Seega, mida kõrgemad on oskustöölise haridus ja sissetulek, seda paremad oma ala asjatundjad nad on ja seda suurem tõenäosus on neil saada tippspetsialistiks. Kinnitust leiab ka Domański (1995) poolt välja toodud tulemus, et oskustöölistel on suurem tõenäosus saada tipukihtidesse võrreldes lihtsa vaimse töö tegijate hulka sattumisega. Oskustööliste suur lähedus tipukihtidega viib mõttele, et võibolla nad ei asugi sotsiaalses hierarhias (majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi poolest) lihtsa vaimse töö tegijaist ja keskastme spetsialistidest allpool, seda enam, et nende keskmine palk on kahe mainitud kihi omast kõrgem. Seega võib olla nende üleminekul lihtsa vaimse töö tegijaks ja keskastme spetsialistiks tegemist hoopis langusega sotsiaalse positsiooni osas.

Tabelist 3 selgub, et lihttöölistel on väga väike tõenäosus pääseda tippspetsialistide hulka. See on loogiliselt seletatav kääridega lihttöölisel olemas oleva ja tippspetsialisti positsioonile pääsemiseks vajaliku haridustaseme vahel. Samas vaadates lisa 3 võib märgata, et lihttöölistel pole küll pääsu tipukihtidesse, kuid mida kõrgem on nende isa haridus ja ka nende endi haridustase, seda suurem on nende tõenäosus saada lihtsa vaimse töö tegijaks, seega on ka neil olemas pääs valgekraede hulka.

Eelneva põhjal võib järeldada, et piir valge ja sinikraede vahel puudub. Erinevatel sinikraede klassidel on aga erinevad trajektoorid ja võimalused valgekraede hulka pääsemisel.

Edasi tuleb vaatluse alla barjäär põllumajandustöötajate ja ülejäänud gruppide vahel. Selgub, et kuigi põllumajandustöötajate seas on stabiilsus väga suur, ei ole ometi tegemist sellise eraldatusega, nagu kirjeldab Domański (1995). Põllumajandustöötajatel on teistest gruppidest suurem statistiliselt oluline pääs keskastme spetsialistide hulka. Tundub, et keskastme spetsialistid on üks alumiste kihtide jaoks eriliselt avatud kategooria. Domański (1995) on välja toonud, et põllumajandustöötajatel on töölistest kergem pääseda mänedžeride ja professionaalide hulka. Antud artiklis tehtud analüüs seda ei kinnita. Mänedžeride ega professionaalide kihti jõudmisel ei ole põllumajandustöötajate tõenäosus ühegi teise kihi omast suurem.

Seega võib öelda, et on küll olemas barjäär tippklasside ja ülejäänute vahel, kuid valge- ja sinikraede ning põllumajandustöötajate ja muude klasside vahel konkreetne piir puudub. Samale järeldusele on põlvkonnasisese mobiilsuse osas jõudnud ka Domański (1995) kuute üleminekuühiskonda uurides. Tema arvates on selge piiri kadumine valge- ja sinikraede vahelt ajutine protsess ja ühiskonna stabiliseerudes tekib see uuesti, kuid barjääri kadumine põllumajandustöötajate ja ülejäänute vahelt on püsiv. Samas kaob Eesti puhul barjäär ka tipuklasside ja ülejäänute vahelt, kohe kui tuleb analüüsi hariduse mõju.

 

4.2  Sotsiaalne mobiilsus siirdeühiskonnas

Kogu käesolevat tööd aluseks võttes võib tõstatada küsimuse, kas on üldse olemas siirdeühiskonnale kui sellisele omast mobiilsust, või toimub igas riigi just tema eripäradest tulenev sotsiaalsete positsioonide vahetus. Domański (1998) põhjal selgub, et mobiilsusmäärad on riigiti väga erinevad, kümnendikust kuni viiendikuni, seega on Eestis[3] ja Ida-Saksamaal esiletulev sotsiaalne mobiilsus, kus positsioone vahetamas on kolmandik respondente, siirderiikidest üks suuremaid[4]. Samuti on mobiilsusbarjäärid riigiti väga erinevad, Eesti tundub selles osas olema üks liberaalsemaid, sest kolmest barjäärist on säilinud vaid üks ning seegi kaob hariduse toimel. Niisiis on siirdeühiskondi hästi erineva sotsiaalse mobiilsusega, kuid väga üldiselt võib märgata kahte kõiki siirdeühiskondi iseloomustavat protsessi: need on mobiilsusmäärade suurenemine ehk siis inimeste intensiivsem positsioonide vahetus, ja mobiilsusbarjääride hägustumine.

 

 

Kokkuvõte

Käesoleva artikli kõige olulisemad tulemused on kokku võetavad järgnevalt:

o       Eesti puhul ei eksisteeri mobiilsusbarjääri ei valge- ega sinikraede, samuti põllumajandustöötajate ega ülejäänud kihtide vahel. Tipukihtide ja ülejäänute vahel on piir küll olemas, kuid see on hariduse abil ületatav.

o       Professionaalide positsioon on väga kindel ja stabiilne. Olenemata soost, isa ametist, sellest, kas nende vanem on olnud juhtival kohal võimuorganites, ja majandusharust, kus nad töötavad, on neil suur tõenäosus jääda oma positsioonile kogu uuritava perioodi vältel.

o       Oskustööliste kiht on seotud suure üleneva mobiilsusega. Neil on statistiliselt oluliselt suur pääs alamastme spetsialistide hulka ja koosmõjus haridusega ka tipukihtidesse.

o       Mida kõrgem on olnud lihttöölise isa haridus, seda suurem on ta võimalus saada valgekraede hulka. Pääs on küll vaid madalaimasse valgekraede kihti – teenindajate hulka -, kuid siiski olemas.

o       Siirderiikides võib märgata väga suurt variatiivsust nii mobiilsusmäärade kui –trajektooride osas. Kõigis neis kerkib aga siiski esile ka kaks ühist väga üldist mobiilsust iseloomustavat trendi. Esimene neist on siirdeperioodil toimuv mobiilsuse intensiivistumine ja teine mobiilsusbarjääride kadumine või hägustumine.

Kasutatud kirjandus

 

1.      DiPrete, T A; Nonnemaker, K L. (1997). Structural Change, Labor Market Turbulence, and Labor Market Outcomes. American Sociological Review 3 (62): 386-404.

2.      Domański, H. (1995). Social Mobility Barriers in Six East European Countries. Polish Sociological Review 4 (112): 303-324.

3.      Domański, H. (1997). Constant Fluidity with Rise in Total Rates. Social Mobility in Six East-European Nations. Polish Sociological Review 3(119): 267-283.

4.      Domański, H. (1998). Two Transformations and Social Mobility. Polish Sociological Review nr 4(124): 313-331.

5.      Erikson, R; Goldthorpe, J H. (1993). The Constant Flux. Oxford: Clarendon Press.

6.      Eriksin, R; Goldthorpe, J H. (1994 [1991]). Trends in Class Mobility: The Post-War European Experience. Social Stratification. Class, Race and Gender in Sociological Perspective. /Grusky, D B. Boulder, San Francisco, Oxford: Westview Press: 289-316.

7.      Featherman, D L; Hauser, R M. (1994 [1978]). A Refined Model of Occupational Mobility. Social Stratification. Class, Race and Gender in Sociological Perspective. /Grusky, D B. Boulder, San Francisco, Oxford: Westview Press: 265-275.

8.      Groß, M. (2003). Educational Systems and Perceived Social Inequality. The Institutional Base of Class Formation. European Societies 2 (5): 193-225.

9.      Grusky, D B; Hauser, R. (1994 [1984]). Comparative Social Mobility Revisited: Models of Convergence and Divergence in 16 Countries. Social Stratification. Class, Race and Gender in Sociological Perspective. /Grusky, D B. Boulder, San Francisco, Oxford: Westview Press: 275-289.

10.  Haller, M. (1990). Class Structure in Europe. New Findings from East-West Comparisons of Social Structure and Social Mobility. New York, London: M.E. Sharpe, Inc.

11.  Lauristin, M; Vihalemm, P. (1997). Recent Historical Developments in Estonia: Three Stages of Transition (1987-1997). Return to the Western World. Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition. Tartu: Tartu University Press: 73-126.

12.  Li, Y. (2002). Falling off the Ladder? Professional and Managerial Career Trajectories and Unemployment Experiences. European Sociological Review 3 (18): 253-270.

13.  Lipset, S M; Bendix, R; Zetterberg, H. (1994 [1959]). Social Mobility in Industrial Society. Social Stratification. Class, Race and Gender in Sociological Perspective. /Grusky, D: Westview Press.

14.  Mayer, K V; Diewald, M; Solga, H. (1999). Transition to Post-Communism in East-Germany: Worklife Mobility of Women and Men between 1989 and 1993. Acta Sociologica 42:41-53.

15.  Osborn, E A; Słomczyński, K M. (1997). Becoming an Interpreneur in Poland1949-1993: Recruitment Patterns and Professionalization Process. Polish Sociological Review 3 (119): 249-265.

16.  Ridener, L. (1998). Social Stratification and Social Mobility. Dead Sociologists' Index. http://www2.pfeiffer.edu/~lridener/DSS/Sorokin/SOROKW4.HTML.

17.  Sorokin, P. (1994 [1959]). Social and Cultural Mobility. Social Stratification. Class, Race and Gender  in Sociological Perspective. /Grusky, D, B: Westview Press.

18.  Warren, J R; Hauser, R M; Sheridan, J T. (2002). Occupational Stratification Across the Life Course: Evidence from the Wisconsin Longitudional Study. American Sociological Review nr 3 (67): 432-455.

 

5.      Lisa 1. 1992. aasta sotsiaalne kiht koosmõjus isa sotsiaalse positsiooniga 1997. aasta sotsiaalse kihi prognoosimisel.

 

		x Isa sotsiaalne kiht
Kiht 1997	Kiht 1992	Mänedž	Tippspets	Lihtne v	Tööline	Plm tööt
Mänedžer	Mänedžer	6,40	6,03	4,85*	5,60	4,82***
	Tippspetsialist	1,63	1,84	2,08	0,64	0,94
	Kesk spets	-0,92	1,45	1,10	-0,14	0,15
	Liht vaim töö	-2,32	-1,86	-2,52	-3,15*	-3,56***
	Oskustööline	-0,26	-0,16	0,90	1,04	0,85
	Lihttööline	-5,78	0,44	...	-1,66	0,40
	Põllumaj tööt	2,46	0,44	0,44	-1,66	-1,79
	Ei ole töökohta	-0,06	0,00	0,65	-0,37	taustakat
Tipp-spetsialist	Mänedžer	1,09	1,64	0,74	0,77	-0,36
	Tippspetsialist	2,71**	3,95**	3,05**	1,91*	2,98***
	Kesk spets	-1,67	0,12	0,37	-0,47	-0,57
	Liht vaim töö	-3,57*	-2,02*	-2,62**	-4,23**	-4,46***
	Oskustööline	0,20	-1,29	0,32	-0,27	-0,29
	Lihttööline	-6,23	-0,02	...	-2,73	-1,45
	Põllumaj tööt	1,64	-0,02	-0,02	-0,63	-4,11
	Ei ole töökohta	0,75	0,64	-0,15	-0,90	taustakat
Alam-astme spetsialist	Mänedžer	0,31	0,31	-0,37	1,95	-1,11
	Tippspetsialist	-0,26	0,12	0,30	-0,63	0,04
	Kesk spets	1,06	3,63*	5,03*	4,52**	3,88***
	Liht vaim töö	-4,21	-2,87	-2,66*	-3,90*	-4,17***
	Oskustööline	0,85	0,26	1,94	0,75	0,97
	Lihttööline	-5,90	7,50	...	-2,41	0,14
	Põllumaj tööt	2,30	2,87	0,31	4,66	-0,77
	Ei ole töökohta	-0,76	-0,85	0,05	-0,98	taustakat
Oskus-tööline	Mänedžer	1,73	0,30	0,28	0,30	-1,12
	Tippspetsialist	-0,27	0,11	0,06	-0,64	-0,24
	Kesk spets	-2,11	-0,14	-0,18	0,28	-0,00
	Liht vaim töö	-4,22	-2,42	-2,34*	-3,91*	-3,92***
	Oskustööline	2,99	2,41	5,01*	4,60***	4,87***
	Lihttööline	-5,91	0,30	...	-1,81	2,34*
	Põllumaj tööt	0,30	2,90	1,50	4,02	-2,78
	Ei ole töökohta	-0,77	-0,38	-0,18	-0,99	taustakat
Liht-tööline	Mänedžer	-0,00	0,00	0,64	0,00	-1,42
	Tippspetsialist	-0,57	-0,19	0,77	-0,94	-0,63
	Kesk spets	-2,41	0,51	1,10	-0,15	-0,17
	Liht vaim töö	-4,52	-2,13	-1,78	-1,45	-4,69*
	Oskustööline	2,13	0,22	0,98	1,29	1,41
	Lihttööline	2,79	0,00	...	-0,10	2,26
	Põllumaj tööt	3,08	0,00	1,40	4,52	0,48
	Ei ole töökohta	-1,07	-0,57	0,18	-0,35	taustakat
Põllu-majandus- töötaja	Mänedžer	0,59	0,59	-0,09	0,59	-0,83
	Tippspetsialist	0,02	0,40	0,35	0,59	-0,04
	Kesk spets	-1,82	0,16	0,96	0,81	-0,22
	Liht vaim töö	-3,93	-1,70	-1,42	-2,99	-4,16*
	Oskustööline	-0,11	0,59	1,43	0,92	0,59
	Lihttööline	-5,62	0,59	...	0,08	2,79*
	Põllumaj tööt	7,01	5,59	1,12	6,87*	4,22***
	Ei ole töökohta	-0,48	-0,57	-0,39	0,34	taustakat
Ei ole töökohta märgitud	Mänedžer	-1,28	-1,37	-3,43	-1,69	-2,74
	Tippspetsialist	-2,58*	-2,94	-2,75	-2,53**	-2,83**
	Kesk spets	-5,17**	-2,03	-3,23	-3,32	-3,19**
	Liht vaim töö	-6,51***	-5,03***	-5,05***	-5,19***	-7,20***
	Oskustööline	-3,45	-4,03	-2,28	-2,58	-2,75*
	Lihttööline	-8,97	-2,75	-2,66***	-3,76***	-2,70*
	Põllumaj tööt	-2,75	-2,75	-2,75	2,69	-2,27**
	Ei ole töökohta	-0,11	-1,27	-0,79	-0,27	taustakat
Märkus: * p<0,05; ** p<0,01; *** p<0,001. Sõltuva tunnuse (sotsiaalne kiht 1998) taustakategooriaks on need, kes pole oma töökohta märkinud. Sõltumatutel tunnustel on respondendid, kellel pole töökohta märgitud ja kelle isa kuulus tööliste hulka.

Lisa 2. 1992. aasta sotsiaalne kiht koosmõjus sooga 1997. aasta sotsiaalse kihi prognoosimisel.

 

		Sugu
Kiht 1997	Kiht 1992	x Mees	x Naine
Mänedžer	Mänedžer	5,78***	3,60***
	Tippspetsialist	3,45***	1,30*
	Keskastme spetsialist	2,83***	-0,79
	Lihtsa vaimse töö teg	0,94	-2,54***
	Oskustööline	1,76**	-0,46
	Lihttööline	9,31	-2,48
	Põllumajandustöötaja	...	-0,68
	Ei ole töökohta	2,50*	taustakat
Tippspetsialist	Mänedžer	1,82	-0,42
	Tippspetsialist	3,18***	3,28***
	Keskastme spetsialist	0,94	-0,75
	Lihtsa vaimse töö teg	-1,37	-3,42***
	Oskustööline	0,19	-1,71
	Lihttööline	4,78	-2,53
	Põllumajandustöötaja	...	-2,08
	Ei ole töökohta	1,27	taustakat
Alamastme spetsialist	Mänedžer	1,19	-0,21
	Tippspetsialist	1,17	0,66
	Keskastme spetsialist	4,71***	4,21***
	Lihtsa vaimse töö teg	-1,75	-2,85***
	Oskustööline	2,14***	-0,01
	Lihttööline	7,16	-0,77
	Põllumajandustöötaja	...	0,81
	Ei ole töökohta	2,24	taustakat
Oskustööline	Mänedžer	0,56	-0,33
	Tippspetsialist	0,93	0,12
	Keskastme spetsialist	1,88*	-0,20
	Lihtsa vaimse töö teg	-1,14	-2,59***
	Oskustööline	4,95***	3,42***
	Lihttööline	0,32	-0,94
	Põllumajandustöötaja	...	0,37
	Ei ole töökohta	1,98	taustakat
Lihttööline	Mänedžer	1,08	0,02
	Tippspetsialist	1,28	-0,05
	Keskastme spetsialist	2,00	0,13
	Lihtsa vaimse töö teg	-1,93	-2,24**
	Oskustööline	2,58***	0,04
	Lihttööline	9,54	3,51***
	Põllumajandustöötaja	...	1,93*
	Ei ole töökohta	2,74*	taustakat
Põllumajandustöötaja	Mänedžer	0,08	-0,61
	Tippspetsialist	0,95	0,50
	Keskastme spetsialist	1,80	-0,35
	Lihtsa vaimse töö teg	-1,69	-2,41**
	Oskustööline	1,66	0,49
	Lihttööline	0,43	-0,75
	Põllumajandustöötaja	...	5,08***
	Ei ole töökohta	2,56	taustakat
Ei ole töökohta märgitud	Mänedžer	-1,08	-2,00
	Tippspetsialist	-1,48	-1,47**
	Keskastme spetsialist	-1,22	-2,42***
	Lihtsa vaimse töö teg	-4,41*	-4,4****
	Oskustööline	-1,42*	-1,95**
	Lihttööline	6,33	-2,75**
	Põllumaj tööline	...	-0,46
	Ei ole töökohta	3,15**	taustakat
Märkus: * p<0,05; ** p<0,01; *** p<0,001. Sõltuva tunnuse (sotsiaalne kiht 1998) taustakategooriaks on need, kes pole oma töökohta märkinud. Sõltumatutel tunnustel on taustaks naised, kellel pole töökohta märgitud.

 

6.                       Lisa 3. 1992. aasta sotsiaalne kiht koosmõjus respondendi enda hariduse, isa hariduse või sissetulekuga 1997. aasta sotsiaalse kihi prognoosimisel.

 

Kiht 1997	Kiht 1992	x Haridus	x Isa haridus	x Sissetulek
Mänedžer	Mänedžer	0,45***	0,30***	0,04***
	Tippspetsialist	0,30***	0,21***	0,05***
	Kesk spetsialist	0,24***	0,12**	0,03***
	Liht vaim töö teg	0,09	-0,11**	0,00
	Oskustööline	0,34***	0,14**	0,04***
	Lihttööline	0,19*	-0,06	0,02*
	Põllumaj töötaja	0,20*	1,10***	0,00
	Ei ole töökohta	0,20**	0,03	0,04***
Tippspetsialist	Mänedžer	0,51***	0,24***	0,02**
	Tippspetsialist	0,58***	0,32***	0,05***
	Kesk spetsialist	0,44***	0,09*	0,00
	Liht vaim töö teg	0,32***	-0,12**	-0,02***
	Oskustööline	0,49***	0,03	0,03**
	Lihttööline	0,37***	-0,33*	-0,01
	Põllumaj töötaja	0,39***	-2,57	-0,06
	Ei ole töökohta	0,47***	0,12***	0,01*
Alamastme spetsialist	Mänedžer	-0,07	-0,17	-0,04
	Tippspetsialist	-0,06	-0,06	-0,02
	Kesk spetsialist	0,20**	0,21***	0,03***
	Liht vaim töö teg	-0,27***	-0,37***	-0,07***
	Oskustööline	0,13	0,07	0,02**
	Lihttööline	-0,11	-0,26***	0,01
	Põllumaj töötaja	0,06	-1,65	0,03*
	Ei ole töökohta	-0,08	-0,08	-0,01
Oskustööline	Mänedžer	-0,37**	-0,30**	-0,04*
	Tippspetsialist	-0,39***	-0,22***	-0,08**
	Kesk spetsialist	-0,31***	-0,20***	-0,02*
	Liht vaim töö teg	-0,50***	-0,43***	-0,06***
	Oskustööline	0,03	0,18***	0,04***
	Lihttööline	-0,32**	-0,18***	-0,01
	Põllumaj töötaja	-0,26*	-1,25	0,01
	Ei ole töökohta	-0,35***	-0,18***	-0,03*
Lihttööline	Mänedžer	-0,28*	-0,27*	-0,03
	Tippspetsialist	-0,29**	-0,20**	-0,01
	Kesk spetsialist	-0,19	-0,17**	0,01
	Liht vaim töö teg	-0,36***	-0,35***	-0,04***
	Oskustööline	-0,05	0,01	0,03**
	Lihttööline	-0,03	-0,10	0,02*
	Põllumaj töötaja	-0,06	-2,20	0,03*
	Ei ole töökohta	-0,23*	-0,15**	0,00
Põllumajandustöötaja	Mänedžer	...	-0,56*	...
	Tippspetsialist	-0,35***	-0,32***	-0,06**
	Kesk spetsialist	-0,39***	-0,39***	-0,07**
	Liht vaim töö teg	-0,54***	-0,54***	-0,08***
	Oskustööline	-0,28*	-0,26***	-0,01
	Lihttööline	-0,31*	-0,35***	-0,01
	Põllumaj töötaja	0,00	-2,48	0,04***
	Ei ole töökohta	-0,40***	-0,30***	-0,04**
Ei ole töökohta märgitud	Mänedžer	-0,07	-0,08	0,04***
	Tippspetsialist	-0,07	-0,05	0,05***
	Kesk spetsialist	-0,15*	-0,15**	0,02**
	Liht vaim töö teg	-0,27***	-0,22***	-0,015*
	Oskustööline	-0,10	-0,09	0,02*
	Lihttööline	-0,15	-0,25***	0,01
	Põllumaj töötaja	-0,00	-2,15	0,05***
	Ei ole töökohta	0,02	0,12***	0,04***
Märkus: * p<0,05; ** p<0,01; *** p<0,001. Sõltuva tunnuse (sotsiaalne kiht 1998) taustakategooriaks on need, kes pole oma töökohta märkinud. Nii hariduse, isa hariduse kui sissetulekuga on tehtud eraldi mudel koosmõjus 1992. aasta sotsiaalse kihiga, ruumi kokkuhoiu mõttes on pandud nad ühte tabelisse.

 

7.                       Lisa 4. 1992. aasta sotsiaalne kiht koosmõjus sellega, kas vanem on olnud juhtival kohal võimuorganites või mitte 1997. aasta sotsiaalse kihi prognoosimisel.

 

		x Vanem juhtposits
Kiht 1997	Kiht 1992	Jah	Ei
Mänedžer	Mänedžer	6,59	3,22***
	Tippspetsialist	2,92	1,48***
	Keskastme spetsialist	2,83	0,33
	Lihtsa vaimse töö teg	-1,02	-2,50***
	Oskustööline	0,39	0,74
	Lihttööline	-8,17	-1,61*
	Põllumaj töötaja	0,39	...
	Ei ole töökohta	0,40	taustakat
Tippspetsialist	Mänedžer	-0,04	0,41
	Tippspetsialist	4,24*	2,83***
	Keskastme spetsialist	1,41	-0,50
	Lihtsa vaimse töö teg	-0,97	-3,38***
	Oskustööline	1,39	-0,76
	Lihttööline	-8,61	-4,47**
	Põllumaj töötaja	-0,04	3,52
	Ei ole töökohta	0,07	taustakat
Alamastme spetsialist	Mänedžer	0,82	-0,64
	Tippspetsialist	1,83	0,28
	Keskastme spetsialist	5,39	3,61***
	Lihtsa vaimse töö teg	-2,23	-3,03***
	Oskustööline	3,26	1,27*
	Lihttööline	-7,75	-1,76*
	Põllumaj töötaja	8,32	...
	Ei ole töökohta	0,84	taustakat
Oskustööline	Mänedžer	0,75	-1,13
	Tippspetsialist	0,75	-0,21
	Keskastme spetsialist	3,11	-0,01
	Lihtsa vaimse töö teg	-2,30	-2,57***
	Oskustööline	4,80	3,91***
	Lihttööline	-7,82	0,89*
	Põllumaj töötaja	0,75	...
	Ei ole töökohta	0,18	taustakat
Lihttööline	Mänedžer	0,39	-0,65
	Tippspetsialist	0,39	-0,39
	Keskastme spetsialist	0,39	0,13
	Lihtsa vaimse töö teg	-2,67	-2,47***
	Oskustööline	2,93	1,44*
	Lihttööline	0,15	-0,09
	Põllumaj töötaja	0,39	...
	Ei ole töökohta	0,48	taustakat
Põllumajandustöötaja	Mänedžer	0,69	-2,09
	Tippspetsialist	0,69	-0,12
	Keskastme spetsialist	0,69	-0,32
	Lihtsa vaimse töö teg	-2,37	-2,67***
	Oskustööline	0,69	0,75
	Lihttööline	-7,88	0,87
	Põllumaj töötaja	8,63	1,57
	Ei ole töökohta	-0,69	taustakat
Ei ole töökohta märgitud	Mänedžer	3,66	-2,74***
	Tippspetsialist	-1,14	-2,18***
	Keskastme spetsialist	-2,15	-2,90***
	Lihtsa vaimse töö teg	-3,56***	-4,71***
	Oskustööline	-2,15	-2,32***
	Lihttööline	-0,71	-2,79***
	Põllumaj töötaja	7,40	...
	Ei ole töökohta	0,40	taustakat
Märkus: * p<0,05; ** p<0,01; *** p<0,001. Sõltuva tunnuse (sotsiaalne kiht 1998) taustakategooriaks on need, kes pole oma töökohta märkinud. Sõltumatutel tunnustel on taustaks respondendid, kelle vanem pole olnud juhtival kohal võimuorganites ja kellel pole töökohta märgitud.

 

8.      Lisa 5. 1992. aasta sotsiaalne kiht koosmõjus majandusharuga 1997. aasta sotsiaalse kihi prognoosimisel.

 

		x Majandusharu
Kiht 1997	Kiht 1992	Põllum	Tööst,eh	Teenind	H,k,med	Riik inst	Muu
Mänedžer	Mänedžer	4,26*	4,26**	4,30***	6,86	6,86	6,39
	Tippspets	1,33	2,02	1,48	1,22	2,54	0,74
	Kesk spets	1,90	0,81	0,71	-0,40	1,51	-0,99
	Liht vaim töö	-3,07*	-2,10*	-3,15***	-5,55	-4,87	-2,63**
	Oskustööline	0,69	0,09	1,02	-0,52	2,86	0,50
	Lihttööline	0,33	3,35*	-6,99	-3,00	-4,52	-0,69
	Põllumaj tööt	-0,47	0,32	-6,58	0,32	0,32	0,85
Tipp-spetsialist	Mänedžer	-0,28	0,26	-0,13	1,66	2,57	1,87
	Tippspets	1,99*	3,37**	3,10***	3,75***	4,01	2,13***
	Kesk spets	0,72	0,20	-0,61	-0,94	1,14	-0,64
	Liht vaim töö	-4,25**	-2,73***	-3,83***	-5,15*	-4,19	-2,94***
	Oskustööline	-0,04	-0,45	-0,49	-0,24	-0,04	-0,65
	Lihttööline	-1,30	-1,32	...	-3,36	-4,88	-1,05
	Põllumaj tööt	-2,50	-0,04	...	-0,04	...	0,36
Alam-astme spetsialist	Mänedžer	0,09	0,61	-0,63	0,60	0,60	0,60
	Tippspets	-0,17	0,82	0,93	0,14	0,60	0,16
	Kesk spets	3,34**	3,44***	3,06***	4,64***	5,44*	2,87**
	Liht vaim töö	-3,11*	-2,99*	-3,54***	-4,29	-4,59	-2,90*
	Oskustööline	0,98	0,75	0,99	2,07	3,16	0,96
	Lihttööline	0,62	-6,23	...	-1,73	-4,24	1,08
	Põllumaj tööt	1,04	0,60	-6,23	4,40	...	1,60
Oskus-tööline	Mänedžer	-0,70	-0,20	-0,08	0,59	0,59	0,59
	Tippspets	0,20	0,36	0,22	0,05	0,59	-0,03
	Kesk spets	1,23	0,86	0,14	-0,48	1,41	-0,72
	Liht vaim töö	-3,18*	-3,00*	-3,27***	-4,37	-3,39	-2,40*
	Oskustööline	4,31***	4,67***	4,43***	2,54	2,95	2,42***
	Lihttööline	1,59	4,05**	-7,87	-1,81	-4,26	1,37
	Põllumaj tööt	0,87	8,66	-7,08	0,59	...	1,08
Liht-tööline	Mänedžer	-0,98	-0,48	0,21	0,32	0,32	0,32
	Tippspets	-0,45	0,09	0,69	-0,22	0,32	-0,46
	Kesk spets	2,95*	1,20	-0,26	-1,24	0,32	0,00
	Liht vaim töö	-4,25	-2,02	-3,23***	-3,88	-4,88	-2,60
	Oskustööline	1,19	0,90	1,56	1,18	0,32	1,49
	Lihttööline	5,52*	2,34	...	0,61	3,55	2,36*
	Põllumaj tööt	1,84	7,44	...	0,32	...	2,31
Põllu-majan-dus-töötaja	Mänedžer	-0,72	-0,22	-0,67	0,57	0,57	0,57
	Tippspets	1,21	0,34	0,20	0,03	0,57	-0,21
	Kesk spets	1,23	0,39	-0,54	-0,48	1,42	-0,74
	Liht vaim töö	-4,00	-1,40	-3,50**	-3,74	-4,62	-2,94
	Oskustööline	1,13	0,69	0,12	-0,27	0,57	0,55
	Lihttööline	1,95	4,43**	0,48	-1,01	-4,27	-0,45
	Põllumaj tööt	5,37***	8,98	-1,21	0,57	...	3,99
Ei ole töökohta märgitud	Mänedžer	-3,03	-2,21	-3,42	-0,43	-2,51	-1,02
	Tippspets	-2,88*	-2,30	-2,51*	-2,76**	-2,51	-1,83*
	Kesk spets	-2,16	-2,68*	-3,37**	-3,44**	-2,51	-2,13
	Liht vaim töö	-6,23***	-5,47***	-5,93***	-8,39*	-6,42**	-3,74***
	Oskustööline	-2,65*	-2,74**	-2,41*	-3,35	-2,51	-2,51**
	Lihttööline	-2,51	-0,63	-9,82	-5,84*	-7,36	-1,60
	Põllumaj tööt	-1,52	5,38	-0,02	1,26	...	0,17
Märkus: * p<0,05; ** p<0,01; *** p<0,001. Sõltuva tunnuse (sotsiaalne kiht 1998) taustakate-gooriaks on need, kes pole oma töökohta märkinud. Sõltumatutel tunnustel on taustaks respondendid, kes töötasid muus majandusharus ja kellel pole töökohta märgitud.