Hariduslikku ebavõrdsust kui sotsiaalset nähtust uuritakse nii erineva sotsiaalse taustaga indiviidide poolt saavutatava haridustaseme, koolis käidud aastate arvu kui ka õppeedukuse põhjal. Haridusliku ebavõrdsuse määratlemine sõltub konkreetsest sotsiaalpoliitilisest kontekstist – kui ühiskonnas valitsevad liberaalsed väärtused, tagatakse õpilastele küll formaalselt võrdsed võimalused, kuid nende võimaluste realiseerimine jääb indiviidi enda kätesse. Heaoluühiskonnale omane ebavõrdsuse vähendamine toimub läbi riigipoolse aktiivse sekkumise, mis aga võib libraalsema lähenemise kohaselt hakata ohustama indiviidide vabadust (Ahonenen 2002, Howe 1998).

Käesoleva lähenemise aluseks on määratlus, mille kohaselt haridusliku ebavõrdsuse puhul on tegemist hariduslike võrdsete võimaluste kas või osalise puudumisega, mis avaldub nii erineva sotsiaalse ja kultuurilise taustaga õpilaste piiratud ligipääsus erinevatele haridusastmetele, kui ka nende võimalustes haridussüsteemis edukalt toime tulla (Blossfeld & Shavit 1993: 257, Howe 1998, Tarrant 2001).

 

Antud uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada mõningate hariduslikku ebavõrdsust põhjustavate tegurite dünaamika Eestis ning antud tegurite mõju tajumist indiviidide tasandil. Hariduslikku diferentseerumist põhjustavate tegurite dünaamika uurimiseks sooviti kasutada laiapõhjalist andmestikku riigi rahvastiku lõikes, seega osutus otstarbekaks kasutada 2000. aasta  rahvaloenduse täielikku andmebaasi. Rahvaloenduse andmebaasis olevad tunnused piiritlesid ka uuritavate hariduslikku diferentseerumist põhjustavate faktorite ringi, võimaldades vaadelda indiviidide haridustaseme seoseid nende soo, rahvuse ja sünnikoha asulatüübiga.

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks kasutati esmalt põhjusanalüüsi meetodit, multinoomset regressioonmudelit, selgitamaks, kuidas ennustavad indiviidi sugu, rahvus ja sünnikoha asulatüüp sõltumatute tunnustena indiviidi tõenäosust jõuda teatud haridustasemele. Mudelid koostati nelja sotsiaalse põlvkonna kohta (vt. tabelid).

Uurimaks, kuidas tajuvad antud põlvkondade esindajad hariduslikku ebavõrdsust, kasutati kvalitatiivset meetodit, poolstruktureeritud intervjuud. Intervjueeriti nelja erineva põlvkonna esindajat, pidades silmas, et tegemist oleks erineva sotsiaalse taustaga indiviididega. Järgnevalt esitatakse kahe lähenemise tulemuste kokkuvõtte, kvantitatiivse analüüsi aluseks olnud mudelid on esitatud tabelites 1 – 4.

Kui pikka aega on haridussüsteemis püüeldud tüdrukute võrdsema kohtlemise ja võimaluste poole, siis arenenud riikides on soo ja haridusliku ebavõrdsuse suhe muutunud viimastel kümnenditel vastupidiseks. Ühiskondlike väärtushinnangute tõttu hindavad poisid akadeemilist tööd madalamalt, järjest enam edestavad tüdrukud poisse kõigil haridusastmetel ning kool peab tegelema eelkõige poiste haridussüsteemi püsima jäämisega (Blossfeld & Shavit 1993: 257, Lahiff 2001: 61, Stromquist 1998).

Rahvaloenduse andmed kinnitavad eelmainitut. Kõigi põlvkondade puhul on sugu oluliseks hariduslikke diferentse põhjustavaks teguriks (tabel 1-4). Vanimas kohordis tähendas noormeeste puhul hea hariduse saamine keskhariduse järgseid õpinguid, tütarlaste puhul aga eelkõige keskhariduse saavutamist. Pärast sõda tööturule siirdunute puhul on sugu oluliseks teguriks just madalamate haridusastmete puhul – mehed on piirdunud tõenäolisemalt alg- ja põhiharidusega. Naised ületavad mehi keskhariduse omandamise osas. Keskerihariduse osas on naised meestele järgi jõudmas, ent kõrgharidust omavad siiski pigem mehed. Kvalitatiivse uurimuse raames intervjueeritud respondentidest tajusid just vanemate põlvkondade meessoost esindajad, et tütarlapsed olid haridustee jätkamisel aktiivsemad. Tüdrukutele omistati edasipüüdlikust haridustee jätkamisel, samal ajal kui noormeeste puhul peeti sõjajärgset tagasihoidlikku majanduslikku olukorda haridustee jätkamise takistajaks. Üheks noormeeste kõrghariduse omandamist pidurdavaks teguriks võis intervjueeritavate arvates olla kohustuslik armeeteenistus. Seetõttu jäid noormehed haridussüsteemist mõneks aastaks kõrvale ning sõjaväest naastes asuti pigem tööle ning keskenduti pere loomisele.

1946–1960 sündinute puhul on sugu haridusliku diferentseerijana omandanud uue suuna – naistel on suurem tõenäosus jõuda keskerihariduse ja kõrghariduseni, samal ajal, kui mehed on tunduvalt suurema tõenäosusega piirdunud alg- ja põhiharidusega (tabel 3). Noorima kohordi puhul on keskhariduse taustal alg- ja põhiharidusega indiviidide gruppi kuulumise tõenäosus noormeeste puhul küll kahanenud, ent tütarlaste tõenäosus jõuda keskeri- ja kõrghariduseni on veelgi kasvanud (tabel 4). Nimetatud suundumused kinnitavad eelnevate uuringute andmeid, mille kohaselt naised on aja jooksul hakanud mehi haridussüsteemis edestama. Nooremate põlvkondade naissoost esindajad ise seevastu leiavad, et sugu ei mõjutanud edasiõppimistõenäosust üldse. Kui noormeestele võis ülikoolihariduse omandamisel saada takistuseks sunduslik ajateenistus, siis paljud tüdrukud jätsid haridustee pooleli perekondlikel põhjustel.

Rahvusest tulenev ebavõrdsus seondub paljuski õpilase sotsiaalse päritoluga. Etnilise minoriteedi hulka kuuluvad õpilased on sageli perekonna madala sotsiaalmajandusliku staatuse, sotsiaalse ja kultuurilise kapitali vähesuse ning kehva keeleoskuse tõttu koolisüsteemis ebaedukamad kui nende põhirahvusest kaaslased (Coleman et al 1966: 155–161).

Eesti Statistikaameti kodulehel olevad andmed näitavad, et 1997. aastal õppis Eesti üheksandates klassides kokku 5547 vene õppekeelega õppurit. 2000. aastal, kui sama kohort pidanuks jõudma keskkooli lõppu, oli vene õppekeelega õpilasi kaheteistkümnendates klassides kokku 2787. Kõrghariduse kohta õppekeele alusel kahjuks andmed puuduvad (http://www.stat.ee/statistika).

Käesoleva kvantitatiivse uurimuse tulemused aga näitavad, et mitte-eestlaste haridustase erineb eestlaste omast teatud tendentside osas. Keskhariduse osatähtsus on mitte-eestlaste puhul kõikides kohortides kõrgem kui põhirahvusel, ent sellelt pinnalt võrsuvad erisused teiste haridustasemete osas omavad kohortide lõikes erinevaid suundumusi. Enne 1946. aastat sündinud kohortide puhul tähendab see mitte-eestlaste väiksemat tõenäosust jõuda keskeri- ja kõrghariduseni (tabel 1-2). Sõjajärgsetesse põlvkondadesse kuuluvate, paljuski võõrtöölistena saabunud mitte-eestlaste ja nende järeltulijate puhul võib aga aimata teatud suundumusi eelkõige kesk- ja keskeriharidust nõudvate kvalifikatsioonide osas(tabel 3-4). Nimelt esineb neil keskhariduse taustal suurem tõenäosus omandada keskeriharidust, ent kõrhariduse omandamise tõenäosus on tagasihoidlikum kui eestlastel. 

Kvalitatiivselt kogutud interpretatsioonidest mitte-eestlaste tagasihoidlikumaid hariduslikke võimalusi ei ilmne, pigem viidatakse eestlaste piiratumatele tingimustele ning mitte-eestlaste suurematele võimalustele Venemaa ülikoolides õppida. Ka vene rahvusest respondent eitas rahvuslike erisuste eksisteerimist haridusküsimustes, toonitades, et kõik sõltus inimese enda soovidest.

Õpilase elukoha asulatüüp mõjutab tema haridustaset eelkõige seeläbi, et perifeersete ja ebasoodsa füüsilise ning sotsiaalse keskkonnaga koolidele jagatavad finants- ning inimressursid on sageli tagasihoidlikumad kui soodsa asukoha ja elukeskkonnaga koolide omad. Õppetöö ja -keskkonna kvaliteet ning infrastruktuurilistest teguritest tingitud juurdepääs haridusele mõjutavad olulisel määral haridustulemusi (Yoloye 1998).

Eestis on vanima põlvkonna puhul hariduslikud erisused sünnikohast lähtuvalt eriti teravad (tabel 1). Kõrgharidus oli kättesaadav eelkõige suurlinnade noorukitele, samal ajal kui väiksematest asulatest pärinevad eakaaslased piirdusid pigem alg- ja põhiharidusega või omandasid keskeriharidust. Sama trend jätkub ka järgnevate põlvkondade puhul (tabel 2-4). Ehkki diferentsid on veidike vähenenud, pole hariduse ekspansioon sünnikohast lähtuvat hariduslikku mustrit siiski olulisel määral muutnud. Isegi noorima kohordi puhul on maakohast pärinevatel õpilastel võrreldes linnalastega kõrghariduseni jõudmise tõenäosus enam kui poole väiksem. Seega on sünnikoht käsitletud sotsiaaldemograafilistest tunnustest ainuke, mille mõju haridustasemele pole põlvkondade lõikes oma trendi muutnud ning kus vahed erinevatest gruppidest pärit õpilaste kõrghariduseni jõudmise osas on ehk kõige suurimad.

Intervjuude põhjal sõltub suhtumine sünnikohta kui haridustee mõjutajasse respondendi enda päritolust. Vanemad, maal sündinud respondendid väidavad, et maapiirkondadest oli raskem edasi õppima pääseda. Teise maailmasõja järgsel perioodil oli vaesus maapiirkondades suur ning linna õppima asumist takistasid nii finantside, elukoha kui liikumisvõimaluste piiratus. Suurlinnades sündinud arvavad, et kõik sõltus inimesest endast ning ka maalt oli võimalik edasi pääseda.

Üldistavalt võib öelda, et haridusliku ebavõrdsuse tunnetamine on sügavalt subjektiivne. Ebavõrdsust kalduti suurema tõenäosusega tajuma siis, kui see seostus indiviidi enda vastavate näitajatega. Näiteks tajusid mehed, et pigem läksid edasi õppima tüdrukud, eestlased leidsid, et pigem olid mitte-eestlastel suuremad võimalused ning maal koolis käinud respondendid väitsid, et maalt pärinevate laste hariduslikud väljavaated olid tunduvalt piiratumad linlaste omadest.

Uurimustulemused näitavad, et kuigi indiviiditasandil sünnipärastest faktoritest tulenevat ebavõrdsust ei tajuta, eksisteerib see tegelikkuses suuremal määral kui osatakse arvata. Statistilised andmed peegeldavad suurimat erisust haridustasemete osas poiste ning maalaste kahjuks. Kindlasti tuleks nimetatud asjaolu võtta arvesse hariduspoliitika kujundamisel. Seda eriti olukorras, kus suurte elanikkonna rühmade selektiivne haridussüsteemist väljalülitamine võib alguse saada „rohujuuretasandilt“ – esmapilgul väikestest otsustest, õpetajate hoiakutest, regionaalse arengu eripäradest jms.

Tabel 1

Enne 1935. aastat sündinud põlvkonna regressioonmudel haridustaseme prognoosimiseks

Ülevaade mudelisse kaasatud tunnuste jaotumisest

		N	%
Haridustase	Alg- ja põhiharidus	63124	62,8%
	Keskeriharidus	11408	11,3%
	Kõrgharidus	10052	10,0%
	Keskharidus*	15970	15,9%
Sugu	Mees	32855	32,7%
	Naine*	67699	67,3%
Rahvus	Mitte-eestlane	3782	3,8%
	Eestlane*	96772	96,2%
Sünnikoha asulatüüp	Tallinn,Tartu	15139	15,1%
	Alev, alevik	9673	9,6%
	Küla	59276	58,9%
	Muu linn*	16466	16,4%
Valiidsed väärtused		100554	100,0%
Puuduvad väärtused		85082
Kokku		185636

* Referentkategooriad

 

Parameetrite hinnangud

Haridustase		Exp(B)
alg- ja põhiharidus	Sugu=mees	1,300
	Rahvus=mitte-eestlane	1,351
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	,521
	Sünnikoht=alev, alevik	1,985
	Sünnikoht=küla	3,178
keskeriharidus	Sugu=mees	1,459
	Rahvus=mitte-eestlane	,586
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	,927**
	Sünnikoht=alev, alevik	1,225
	Sünnikoht=küla	1,431
kõrgharidus	Sugu=mees	2,118
	Rahvus=mitte-eestlane	,836***
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	1,466
	Sünnikoht=alev, alevik	,901**
	Sünnikoht=küla	,903***

*** olulisuse tõenäosus p£0.01

** p£0.05

Ülejäänud juhtudel p=0.00

Tabel 2

1935–1945 sündinud põlvkonna regressioonmudel haridustaseme prognoosimiseks

 

Ülevaade mudelisse kaasatud tunnuste jaotumisest

		N	%
Haridustase	Alg- ja põhiharidus	37473	40,4%
	Keskeriharidus	18345	19,8%
	Kõrgharidus	16160	17,4%
	Keskharidus*	20766	22,4%
Sugu	Mees	40747	43,9%
	Naine*	51997	56,1%
Rahvus	Mitte-eestlane	3118	3,4%
	Eestlane*	89626	96,6%
Sünnikoha asulatüüp	Tallinn,Tartu	20556	22,2%
	Alev, alevik	8495	9,2%
	Küla	44965	48,5%
	Muu linn*	18728	20,2%
Valiidsed väärtused		92744	100,0%
Puuduvad väärtused		73669
Kokku		16643
Subpopulatsioonid		16

* Referentkategooriad

 

Parameetrite hinnangud

Haridustase		Exp(B)
alg- ja põhiharidus	Sugu=mees	2,116
	Rahvus=mitte-eestlane	1,046*
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	,600
	Sünnikoht=alev, alevik	1,668
	Sünnikoht=küla	2,536
keskeriharidus	Sugu=mees	1,110
	Rahvus=mitte-eestlane	,576
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	,769
	Sünnikoht=alev, alevik	1,191
	Sünnikoht=küla	1,326
kõrgharidus	Sugu=mees	1,359
	Rahvus=mitte-eestlane	,606
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	1,283
	Sünnikoht=alev, alevik	,848
	Sünnikoht=küla	,781

* olulisuse tõenäosus p = 0,33

Ülejäänud juhtudel p=0.00

Tabel 3

1946–1960 sündinud põlvkonna regressioonmudel haridustaseme prognoosimiseks

 

Ülevaade mudelisse kaasatud tunnuste jaotumisest

		N	%
Haridustase	Alg- ja põhiharidus	34430	19,1%
	Keskeriharidus	42592	23,6%
	Kõrgharidus	37085	20,5%
	Keskharidus*	66532	36,8%
Sugu	Mees	86371	47,8%
	Naine*	94268	52,2%
Rahvus	Mitte-eestlane	35814	19,8%
	Eestlane*	144825	80,2%
Sünnikoha asulatüüp	Tallinn,Tartu	53004	29,3%
	Alev, alevik	17878	9,9%
	Küla	48092	26,6%
	Muu linn*	61665	34,1%
Valiidsed väärtused		180639	100,0%
Puuduvad väärtused		93826
Kokku		274465
Subpopulatsioonid		16

* Referentkategooriad

           

Parameetrite hinnangud

Haridustase		Exp(B)
alg- ja põhiharidus	Sugu=mees	1,972
	Rahvus=mitte-eestlane	,821*
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	,758
	Sünnikoht=alev, alevik	1,587
	Sünnikoht=küla	2,608
keskeriharidus	Sugu=mees	,774
	Rahvus=mitte-eestlane	1,039
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	,872
	Sünnikoht=alev, alevik	1,125
	Sünnikoht=küla	1,210
kõrgharidus	Sugu=mees	,815
	Rahvus=mitte-eestlane	,638
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	1,547
	Sünnikoht=alev, alevik	,881
	Sünnikoht=küla	,691

* olulisuse tõenäosus p £0.05

Ülejäänud juhtudel p=0.00

Tabel 4

1961–1976 sündinud põlvkonna regressioonmudel haridustaseme prognoosimiseks

 

Ülevaade mudelisse kaasatud tunnuste jaotumisest

		N	%
Haridustase	Alg- ja põhiharidus	28098	11,5%
	Keskeriharidus	63552	26,0%
	Kõrgharidus	42304	17,3%
	Keskharidus*	110253	45,1%
Sugu	Mees	121549	49,8%
	Naine*	122658	50,2%
Rahvus	Mitte-eestlane	56282	23,0%
	Eestlane*	187925	77,0%
Sünnikoha asulatüüp	Tallinn,Tartu	90331	37,0%
	Alev, alevik	21201	8,7%
	Küla	40812	16,7%
	Muu linn*	91863	37,6%
Valiidsed väärtused		244207	100,0%
Puuduvad väärtused		48515
Kokku		292722
Subpopulatsioonid		16

* Referentkategooriad

 

Parameetrite hinnangud

Haridustase		Exp(B)
alg- ja põhiharidus	Sugu=mees	1,876
	Rahvus=mitte-eestlane	1,000*
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	,790
	Sünnikoht=alev, alevik	1,533
	Sünnikoht=küla	2,107
keskeriharidus	Sugu=mees	,751
	Rahvus=mitte-eestlane	1,033**
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	,978*
	Sünnikoht=alev, alevik	,994*
	Sünnikoht=küla	1,081
kõrgharidus	Sugu=mees	,640
	Rahvus=mitte-eestlane	,584
	Sünnikoht=Tallinn,Tartu	1,515
	Sünnikoht=alev, alevik	,738
	Sünnikoht=küla	,515

** olulisuse tõenäosus p£0.01

* p≥ 0.1

Ülejäänud juhtudel p=0.00

 

Kirjandus:

 

Ahonen, Sirkka 2002. From An Industrial To A Post-Industrial Society: Changing Conceptions Of Equality In Education. Educational Review, Vol. 54, No. 2, pp.173-181.

 

Blossfeld, Hans-Peter, Yossi Shavit 1993. Persisting Barriers: Changes in Educational Opportunities in Thirteen Countries. – The Structure of Schooling: Readings in the Sociology of Education. Compiled by Richard Arum, Irenee R Beattie. 2000. Mayfield Publishing Company, pp. 245–260.

 

Coleman, James, Ernest Campbell, Carol Hobson, James Mcpartland, Alexander Mood, Frederick Weinfield, Robert York 1966. The Coleman Report. – The Structure of Schooling: Readings in the Sociology of Education. Compiled by Richard Arum, Irenee R Beattie. 2000. Mayfield Publishing Company, pp. 154–167.

 

Eesti Statistikaameti kodulehekülg: http://www.stat.ee/statistika.

 

Howe, K. R 1998. Equality of Educational Opportunity: Philosophical Issues. – Education: The Complete Encyclopedia. Elsevier Science Ltd.

 

Lahiff, Ann 2001. Sex and Gender. – Equality, Participation and Inclusive Learning. Compiled by Maude Gould, Ann Lahiff. University of Greenwich, pp. 59–72.

 

Stromquist, N. P 1998. Gender and Education. – Education: The Complete Encyclopedia. Elsevier Science Ltd.

 

Tarrant, Jim 2001. The Concept of Equality. – Equality, Participation and Inclusive Learning. Compiled by Maude Gould, Ann Lahiff. University of Greenwich, pp. 3–8.

 

Yoloye, E.A 1998. Selection Mechanism in Secondary Education. – Education: The Complete Encyclopedia. Elsevier Science Ltd.