Euroopa Liit on keeruline,  komplitseeritud struktuuriga  mitmepalgeline ühendus. Tema kohta on käibel palju erinevaid kujutlusi – igal inimesel ja sotsiaalsel grupil on oma nägemus Euroopa Liidust.

EL imago dünaamika sotsioloogilise monitooringu objektina võimaldas näha Euroopa Liidu tähenduse muutmist Eesti elanike teadvuses erinevatel ajavahemikel (Past, 2002).

Uurimuse “Euroopa Liit, Eesti ja Venemaa üliõpilaste pilgu läbi” üheks ülesandeks oli välja selgitada ja analüüsida Euroopa Liidu kujundi semantilise ruumi struktuuri ja ulatust enne Eesti astumist Euroopa Liitu.

2004. aasta kevadel viidi läbi klassikaline vabade assotsiatsioonide test Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli venekeelsete üliõpilastega. Projektis analüüsitakse veel Eesti ja Venemaa kujundite semantilise struktuuri.

Stiimulsõnale Euroopa Liit koguti 307 assotsiatsiooni  (kahel respondendil ei tekkinud ühtki assotsiatsiooni).

 

Pilt Euroopa Liidust  assotsiatsioonide mainimise sageduse põhjal on järgmine:

● raha (euro)

● kõrged hinnad (hindade tõus)

● avatud piirid (viisavaba liikumine)

● töö

● Brüssel

 

On raske öelda, kas see asjaolu, et raha on esikohal, on tunnistuseks raha suurest võimust kaasaegses ühiskonnas, stereotüüpsest ettekujutusest Euroopa maadest kui heaoluriikidest või on see omapäraseks vastupeegelduseks respondentide endi rahulolematusele oma elu materiaalse tasemega. Viimase kasuks räägivad Eesti elanike küsitluste tulemused, mille järgi, kui kasutada A. Voogi sõnu, kujunes suhtumine Euroopa Liitu paljuski selle põhjal, mil määral oldi rahul oma eluga (Postimees, 2003). Sama kinnitavad ka uurimisandmed venelaste massiteadvuses olemasolevatest kujutluspiltidest erinevate maade kohta: “Ettekujutustega erinevatest maadest rahuldatakse küllaltki sageli ja omapärasel ruumilisel kujul esmatähtsaid sotsiaalseid igatsusi õnnelikust ja muretust elust, jõukusest ja heaolust” (Mir glazami rossijan, 2003).  

 

Pärast assotsiatsioonide jagamist sisulistesse rühmadesse (poliitika, sotsiaalsfäär, majandus, kultuur, geograafia), oli võimalik kindlaks määrata iga rühma osatähtsus mõiste Euroopa Liit semantilises ruumis.

Graafiliselt näeb see välja järgmiselt:

1 – sotsiaalsete assotsiatsioonide rühm (49 %); 2 – poliitiliste assotsiatsioonide rühm (33 %); 3 – geograafiliste assotsiatsioonide rühm (11 %); 4 – kultuurilis-ajalooliste assotsiatsioonide rühm (4 %); 5 – majanduslike assotsiatsioonide rühm (3 %)

 

Võib öelda, et pilt Euroopa Liidust on üliõpilaste jaoks fragmentaarne. Prioriteetne on Euroopa Liidu identifitseerimine kahe – sotsiaalse ja poliitilise  valdkonnaga, vastavalt  49 % ja 33 %.

 

Sotsiaalne plokk on sisuliselt selge ning selle tuuma moodustavad ülaltoodud kõige sagedamini esinevad assotsiatsioonid - raha (euro), kõrged hinnad (hindade tõus), avatud piirid (viisavaba liikumine), töö ning välismaalased, immigrandid, turistid.

 

Nende kõrval moodustavad olulise valdkonna assotsiatsioonid, mis iseloomustavad elatustaset. Viimast hinnatakse “kõrgeks” ja selle puhul kasutati sageli väljendeid: “kord”, “heaolu”, “jõukus”, “õitseng”, “küllus”, “sotsiaalsed garantiid”, “kvaliteetsed kaubad” jne.

Küllaltki täpselt on väljendatud instrumentaalne, utilitaarne suhtumine Euroopa  Liitu, mis on rajatud tulevikus oodatavatele hüvedele (uued võimalused õppimiseks, hariduse saamiseks ja töökoha leidmiseks, tulevikuperspektiivid, võimalus reisida Euroopas jne). Selle üle ei maksa imestada, sest on teada, et vene noortel on väiksemad võimalused tööturul ja hariduses võrreldes eesti noortega, mida kinnitavad ka varasemad sotsioloogilised uurimused.  

 

Suur osa sotsiaalsetest assotsiatsioonidest on neutraalsed (64%), hinnangulistest ja emotsionaalselt värvinguga assotsiatsioonidest on 25 % positiivsed.

 

Poliitiline plokk ei ole nii selgelt struktuuriga ning selle ampluaa on küllaltki lai. Sagedasemad assotsiatsioonid on järgmised:

 

● poliitika

● euroreferendum

● Eesti astumine Euroopa Liitu

 

Selles rühmas on ülekaalus hinnangulis-emotsionaalsed assotsiatsioonid, mis on  valdavalt negatiivse värvinguga - 35%.

 

Euroopa Liit kui institutsioon - see seos on väljendatud nõrgalt. Euroopa Liitu iseloomustatakse peamiselt keelelise klišeena: “Euroopa maade ühendus”, “Euroopa riikide liit”, “arenenud riikide ühendus”, “rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuuluvad erinevad riigid”, “väga erinevate osapoolte allianss”.

Euroopa Liidu atribuutidest – valitsusorganitest, struktuuriüksustest, ametnikest ja sümbolitest mainiti vaid üht nime – Romano Prodi.

 

Varasemad uurimused on näidanud, et sugugi mitte kõik Eesti elanikud ei tunneta Euroopa Liitu sõbraliku ja turvalisusena, paljude jaoks  on see ka hirmutav ja üleolev. Ka üliõpilaste jaoks on Euroopa Liit “midagi arusaamatut”, “segast”, “miski, mis ajab ämblikuna oma kombitsad laiali”, “vastik”. Seda hinnatakse enamasti negatiivselt ja seostatakse niisuguste mõistetega nagu “okupatsioon”, “impeerium”, “NSVL”, “sõda”, “vägivald”, “konfliktid”, “lahkhelid”, “relvad”, “konservatism”, “pettus”, “tundmatu”, “hirm” jne. Euroskeptitsism avanes ka seesuguste väljendite kaudu nagu  “tühjad lubadused”, “kaheldava väärtusega liit” jms.

 

Euroopa Liidu kui poliitilise kujundi positiivsust väljendavad niisugused mõisted nagu “jõud”, “inimõigused”, “sõprus”, “ühtsus”, “õigused ja kohustused”, “vabadus”, “demokraatia”, “tulevik”, “usaldusväärsus” jt.

 

Euroopa kultuurilis-informatiivse välja mõju ei kajastu respondentide teadvuses -  Euroopa Liitu  ei identifitseerita kultuuriga, kordagi ei mainita mõnd kunstiteost, arhitektuurimälestusmärki, muuseumi vms. Ka puuduvad assotsiatsioonid, mis iseloomustavad Euroopas elavate rahvaste rahvuslikku omapära. Respondentidele oli lähedasem ja mõistetavam käsitus Euroopa Liidust kui “täissöönud Euroopast” ning mitte kui “kultuurilisest Euroopast”, mis ilmselgelt ei sobi kokku euroopaliku orientatsiooniga kultuurilisest integratsioonist.

 

Geograafiliselt (ruumilis-territoriaalselt) assotsieerub Euroopa Liit Brüsseliga kui reklaamitud Euroopa Liidu pealinnaga ja Euroopaga, vähe seostatakse Euroopa Liitu kindlate riikidega (ainult viis üliõpilast nimetasid Euroopa Liidu koosseisu kuuluvaid konkreetseid riike: Soome, Luksemburg, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, Holland).

 

Tõenäoliselt seetõttu puuduvad ka kujutluspildis Euroopa Liidust maade geograafilised juhttunnused – looduslikud ja klimaatilised iseärasused, ilmastiku ja maastiku iseloomustused. Ruumiline ettekujutus territooriumist, mis muutus “omaks”, on üliõpilastel kaunis ähmane.

 

Eesti assotsieerub Euroopa Liiduga seoses referendumiga, Euroopa Liidu liikmelisusega ja muudatuste ootusega ning väljendub sõna “uus” rohkes kasutamises: “uued sidemed”, “uus majandus”, “uus poliitika” jms. Siiski on raske öelda, kui optimistlikult suhtutakse tuleviku- väljavaadetesse, sest palju konkreetsemad on negatiivsed ootused, nagu “soodustuste kadumine”, “nõudmiste suurenemine”, “juhtimiskulude kasvamine”, “võõrtööliste juurdevool”, “töökohtade vähenemine”. Suhtumine Eestisse kui Euroopa Liidu liikmesriiki on pigem negatiivne: “Eestil pole seal kohta”, “Eesti kaotab oma näo ja müüb maha oma hinge”, “pole mingit tahtmist sinna minna, kuigi me juba läksime”, “Mis liit? Pärast hakkavad kisama, et neid okupeeriti” jms.   

 

 Euroopa Liidu kujundis, mis moodustub ratsionaalsete arutluste ja irratsionaalsete assotsiatsioonide kogumist, peegeldus kahesugune suhtumine EL-u: negatiivne (euroskeptitsism) ja positiivne („tagasihoidlik“optimism). Tervikuna võib ütelda, et informeerituse tase Euroopa Liidust on respondentidel üsna madal. Eesti ja Venema mõistete semantilised ruumid on palju laiemad ja selgelt struktureeritud. Võib väita, et mida suurem teadmiste osakaal mõiste semantilises ruumis, seda täpsem ja selgem on kujund.

 

 

Kasutatud kirjandus:

 

Aune Past, (2002)  Imago ja usaldus. Usaldus. Vastutus. Sidustus. TTÜ kirjastus. Tallinn.

 

Postimees, (2003) Eesti hääletasid euroliitu kõrgharidusega naised. 3 nov., lk.4.

 

Мир глазами россиян: мифы и внешняя политика (2003).  Под ред. В.А.Колосова,  Институт фонда «Общественное мнение», Москва, с.63.